[MES] Mulgi sõnastik

aik <aigu, .aiku>
1. haigutus miis mõtelnu – nemä annave aikege üt´tõistel märke nüit mees mõelnud – nemad annavad haigutustega üksteisele nüüd märku
2. aeglane või laisk inimene ka sii aik mõs´tab ärä minnä kas see laisk saab aru, et tuleb ära minna

edvi <edvi, edvit> Krk, Trv edvistaja, edev inimene nii om edvise mõlepe, edvistev pääl kateksi need on edvistajad mõlemad, edvistavad pealegi kahekesi vt edvik, edviśk

ihnits <ihnitse, ihnitset> ihnuskoi, kooner, ihne inimene ta om seante ihnits ta on selline ihnuskoi

inime ~ inimen ~ inimine <inimese ~ inimise, inimest ~ inimist> inimene inimisi inimesi; inimestede inimesteta; inimen õpip senigu ta eläp ja rumal surep iki viil ärä inimene õpib kuni elab ja rumalana sureb ikka veel ära

jupats <jupatsi, jupatsit> lühike inimene või loom üits jupats tulli ussaian vasta üks väike mees tuli õue peal vastu

juut´ <juudi, .juuti> juut, juudiusku inimene elilambi ol'live juudi tett lek´ktopsi õlilambid olid juudi tehtud plekktopsid; juudi kannive naestele värmi ja rohusit juudid tõid naistele värvi ja rohtusid

kaker´t <kakerdi ~ kakerti, kakertit> kaltsakas, katkistes rõivastes inimene miut naarav iki: käü ku kaker´t kunagi mind naeravad ikka: käib kui kaltsakas kunagi

kiitsak <kiitsaku ~ kiidsagu ~ kiitsku, kiitsakut> kõhn inimene sääntest kiitsakut inimest ma-p oole varep nännu nii kõhna inimest ei ole mina varem näinud

.kohmur <.kohmuri, .kohmurit ~ .kohmurt>
1. omakasupüüdlik inimene kohmur - kes kigelt puult kokku kohmerts kohmur - (see,) kes igalt poolt kokku ahnitseb
2. halva inimese kohta ma seante kohmur küll ei ole ku temä om selline inimene ma küll ei ole, kui tema on

.koigur <.koigru, .koigurit ~ .koigurt> vigane, viletsa tervisega inimene koigerte pääle üttepuhku, üits vigane koigur ole komberdab pealegi ühtelugu, üks vigane on

kojo ~ koju <kojo ~ koju, kojo ~ koju>
1. väline vorm, kujutis laits om oma isa kojo laps on oma isa kuju
2. kõhnaks jäänud inimene või loom vana inimene om ku koju jäänu ärade vana inimene on ära kõhnaks jäänud

koonus´k <koonuski, koonuskit> kuivetu, kõhn inimene tõine sõsar om ku koonuśk teine õde on väga kõhn

kõrend <kõrendi, kõrendit> kõhn inimene sii tüdrik om küll üits kõrend see tüdruk on küll väga kõhn

käker´t <käkerdi, käkertit>
1. saamatu inimene, kes asju ära rikub sii õmbleje om egävene käker´t see õmbleja on igavene vusserdis
2. kortsus või käkras asi

lirka <lirka ~ .lirka, lirkat>
1. püsimatu inimene ta om üits põrgu lirka ta on üks püsimatu põrguline
2. edev tüdruk nüid ta om omale üte lirka saanu nüüd ta on endale ühe edeva tüdruku saanud

lobur <loburi, loburit>
1. rumal korratu inimene ta om üits lobur Krk ta on üks rumal korratu inimene
2. vana kraam ma os võinu nii loburi puha kokku visate Krk ma oleks võinud selle vana kraami kõik kokku visata

lohvak1 <lohvagu ~ lohvaku, lohvakut> ropp, must inimene sii om üits lohvak inime see on üks ropp ja must inimene

loigas1 <.loika, loigast> suur või pikk inimene om üits loigas poiss on üks suur ja pikk poiss

loigat´s <loigatsi, loigatsit> pikk kõhn inimene vt loikam

.loikam <.loikame, .loikamet> pikk inimene siändsel loikamel om ää üle tõste pääde kikke nätä sellisel pikal inimesel on hea üle teiste peade kõike näha vt loigatś

longer´ts <longertsi, longertsit> laisk, lohakas inimene om iki longer´ts küll! on ikka laisk inimene küll!

.luhkam <luhkame, luhkamet>
1. hoop, löök ta olli paar luhkamet saanu ta oli paar hoopi saanud
2. ümberhulkuja, korratu inimene seante vana luhkam, tulep miul ka ütlem selline vana ümberhulkuja, tuleb minule ka ütlema

lupar´t ~ lupard <luparti ~ lupardi, lupartit>
1. kalts, räbal sii lupar´t om lavva nühkmise jaos see kalts on laua pühkimise jaoks
2. närune inimene lupar´t, sellest asja ei saa närune inimene, temast asja ei saa

mumm <mummu ~ mummi, .mummu ~ .mummi>
1. täi ole illisti, mummu pähän, ma suiu pää ärä latsel ole vagusi, täid peas, ma soen pea ära lapsel
2. olend laste hirmutamiseks, koll ku lastel mummu tetti sõs tõmmati rät´t ette torka kui lastele kolli tehti, siis tõmmati rätt ette torru
3. tumm, tuim inimene mõni inime om tuim, puine ei mõista kõnelde kui mumm mõni inimene on tuim, puine, ei oska kõnelda, justkui tumm

murss <mursu, .murssu> Hls, Krk mossitaja, mossis inimene ku üits murss, moka mur´ssi pähän nagu üks mossis inimene, suu mossis peas

sor´t <sordi, .sorti>
1. (taime)sort kes sii neid sor´te tääd´s, mis alamp olli või kedägi kes neid sorte teadis, et milline halvem oli või midagi
2. mingit liiki, sorti, tüüpi olev (loom, inimene vms) linnukoera sorti linnukoera moodi; Eldse, sii olli seante vagune ilus naiste rahvas, sii es ole mitte lõvijas sor´t Eldse, tema oli selline vagur ilus naisterahvas, ta ei olnud lõvijat tüüpi (st riiakas vms)