[MES] Mulgi sõnastik

agu <ao, agu> agu, eha, aovalgus ao ja päevätõusmise vahet ütelts kaits tunni olevet öeldakse, et ao ja päikesetõusu vahe on kaks tundi (jaaniööl)

juuste.kakje <juuste.kakje, juuste.kakjet> maipõrnikas juustekakje om must, iistpuult karune ja kaits pikkä sarve pähän maipõrnikas on must, eestpoolt karvane ja kaks pikka sarve peas

kaine ~ kaise <kaise, kaiset> jälk, vastik, ebameeldiv peris kaise vaate päris jälk vaadata; kül´m vesi om, kaine sisse minnä vesi on külm, ebameeldiv on sisse minna

kainu ~ kainus Hls, Krk üsna, üpris seni lännu päe joba kainus õhtus niikaua läinud päev juba üsna õhtuks (st hiliseks); mul lääb kainu vara uni ärä mul läheb üsna vara uni ära; ta tei kainu ää meelege ta tegi üpris hea meelega vt kaunis

kajo ~ kaju <kajo ~ kaju, kajot ~ kajut ~ .kaivu> kaev läits kajo manu vett tuuma läks kaevu juurde vett tooma; ärä enne vana kaiu sittu, ku sa uvvest kajost juvva ei oole saanu ära enne vanasse kaevu situ, kui sa uuest kaevust juua ei ole saanud; sis enämb ei mindä kaivu tegeme ku juvva tahet(e)s siis enam ei minda kaevu tegema, kui juua tahetakse

.kandlik <.kandligu ~ .kandliku, .kandlikku>
1. kännuline, kändlik kandlik maa, kannu maha jäänu, mõts är päält võet kännuline maa, kännud maha jäänud, mets ära pealt võetud
2. kännustik, raiesmik mea käüsi kandlikun karjan mina käisin raiesmikul karjas vt kändlik

keskkuul´ <keskkooli, kesk.kuuli> gümnaasium, keskkool mitu kuul´i läbi käinu, viil keskkooli lõpet´ mitu kooli (on ta) läbi käinud, veel keskkooli lõpetas vt kümnaasijum

kinu <kinu, kinu ~ kinut> (väike) küngas, kink, soosaar mädä maa sehen kinu om ka saar vesisel maal on ka väike künkake saar

koe <koe, koed> kangakude ku sa kaits kõrda lõnga viskat järest kural poole, sõs jääs äält puult üits lõng valla, ei lää kuttu kui sa kaks korda lõnga viskad järjest pahemale poolele, siis jääb õigel poolel üks lõng lahti, ei lähe koe sisse

kukk <kuke, kukke> kukk, isaslind ku kukk õrsile minnen laulap, sis om ommen uut ilma uuta kui kukk õrrele minnes laulab, siis on homme uut ilma oodata; te olede juśt ku kaits kurja kukke te olete nagu kaks kurja kukke

kul´l <kulli, .kulli> kull, kulliline, röövlind pääle kulli ei kisu kennigi kanu peale kulli ei kisu keegi kanu

.kunnigil kuskil ega ma sõan kunnigil käenu ei ole, sõtta saanu ei ole ega ma sõjas kuskil käinud ei ole, sõtta saanud ei ole vt ka kunnigi ~ kunnegi

kun´ts <kuntsi, .kuntsi>
1. ebausk, maagia, nõidus ta üits kundsi miis om, kange kundsi pidäje ta on üks nõidust valdav mees, kange nõiduse pidaja
2. töövõte, nipp, eriline oskus sii vitsutemin olli kuńts see (kannu) vitsutamine oli eriline oskus

kõva <kõva, kõva ~ kõvat>
1. kõva kaits kõvat kivi ääd jahu ei tii kaks kõva kivi head jahu ei tee
2. range, karm, kindel ma anni tal kõva käsu, et ta ruttu ärä käü ma andsin talle range käsu, et ta ruttu ära käib (st käiks)

küdsäme <küdsäde, küdsä> küpsema kütsi küpses; ma sei kaits küdsänut kardult ärä ma sõin kaks küpsenud kartulit ära

leeduk ~ leeduke <leeduku ~ leedukse, leedukut ~ leedukset> Hel (valge)jänes ma käesi jähil, sai kaits leedukut ~ leedukest ma käisin jahil, sain kaks jänest; leedukse om na kikk, olgu al´l vai must jänesed on nad kõik, olgu hallid või mustad

liusak <liusagu ~ liusaku, liusakut> viltune, kaldu sii katus om õige liusak see katus on päris kaldu

loge <loge, loget> Trv lopsakas, lihav sii om üits loge ja pikk, lüü piidsage pooles, saa kaits karjapoissi see on üks lihav ja pikk (poiss), löö piitsaga pooleks, saab kaks karjapoissi

.lohklin ~ .lohkline <.lohklise, .lohklist> lohuline, lohklik, auklik tükik om tat lohklist kinu, tükik tasast tükike on lohklikku heinamaad, tükike tasast

.lärtäme <lärdäte, .lärtä>
1. latrama, vatrama, lobisema ärä sa kellekil lärtä, et temä Ainul kosju tahap minna! ära sa kellelegi lobise, et tema Ainole kosja tahab minna!
2. kiiresti käima ma lärtä sääl ärä ma käin seal kiiresti ära

maailm <maailma, maa.ilma>
1. maailm kennigi ei ole maailma läbi käünu keegi ei ole maailma läbi käinud
2. rahvas, võõrad inimesed mia ole kige maailma naarus(e) ma olen kogu maailma (st kõigi inimeste ees) naeruks

miis <mihe ~ mehe, miist> mees miis ütelnu naisel mees öelnud naisele; miu miis teomaal es käü minu mees teol ei käinud; nemä om siit külä mihe nemad on selle küla mehed

muld <mulla, .mulda> muld kaits kooliti ärä ja kasvati, ja kaits pani mulda kaks koolitas ja kasvatas suureks, ja kaks mattis maha (lastest)

nel´lä.jalgine <nel´lä.jalgise, nel´lä.jalgist> neljajalgne siin om nel´läjalgine vargil käünü siin on neljajalgne vargil käinud

.nõlvi kaldu, poolküliti, viltu katus om nõlvi lüüd katus on kaldu löödud; ta vähä nõlvi om, ku ta ärä kuivas, küll ta sõs tagasi üles tule ta natuke poolküliti on, kui ta ära kuivab, küll ta siis tagasi üles tuleb (lamandunud viljast vms-st)

ommuk <ommugu ~ ommuku, ommukut>
1. hommik mea ole iki ommukult käinu laste iist karjan, ommuku aigel om lastel magus uni mina olen ikka hommikuti laste eest karjas käinud, hommikuti on lastel magus uni
2. idakaar sääl ommuku puul om iki tansulatsi seal ida pool on ikka tantsuplatsi

pal´t ~ pal´lalt paljalt, ainult nii kaits last ma ole tal pal´t nännu ma olen tal ainult neid kaht last näinud

pul´l <pulli, .pulli> pull, sõnn, isasloom nii lätsi na omitsi mõuraten mineme ku kaits kurja pulli nii läksid nad omaette möirates minema nagu kaks kurja pulli

.raiskame <raisate, .raiska> rikkuma selle põllu inimese vili saanu ärä raisat, karu olli käünü kaaranurmen selle põllupidaja vili (oli) saanud ära rikutud, karu oli käinud kaerapõllul

sepp2 õllepärm, pärm, kergitusvahend mia ole esi mitu kõrda mõisan seppä ot´smen käünü saia tegemise jaos ma olen ise mitu korda mõisas pärmi toomas käinud saiategemise jaoks

siia ~ siiä siia olli nelikümmend kaits aastat vana ku mea siiä tulli olin nelikümmend kaks aastat vana, kui ma siia tulin; kuule Juku sinä ärä tulla siiä! kuule, Juku, ära sina tule siia!

tali ~ tal´v <talve ~ .talve, .talve> talv ta olli kolm talve koolin käinu ta oli kolm talve (st aastat) koolis käinud; lammit tapeti sügisi ja talve akatuses lambaid tapeti sügisel ja talve alguseks; talve talvel

tun´n <tunni, .tunni>
1. tund sii kestap vaist üte tunni see kestab ehk ühe tunni; sõs keedeti, peris puult tunni es keedete siis keedeti, päris poolt tundi ei keedetud
2. kell tuńn om kaits kell on kaks

tuuden´t <tuudenti ~ tuudendi, tuudentit> üliõpilane miul om kaits tuudentist last mul on kaks last üliõpilased

vastatside Krk vastamisi sääl om kaits tare vastatside seal on kaks maja vastamisi

viis1 <viie, viit> viis (arvsõna) temäl olli viis sõsart ja kaits velle tal oli viis õde ja kaks venda

õnnetus <õnnetuse, õnnetust> õnnetus tal om kikk sii aig õnnetuse saban tal on kogu aeg õnnetused kannul

ärälti Krk lahus, omaette, eraldi ega sia ja lamba üten karjan es käü, ärälti iki ega sead ja lambad koos karjas ei käinud, ikka eraldi vt eräldi

ütesugune <ütesugutse, ütesugust> ühesugune nii kaits om ütesugutse ku velle need kaks on ühesugused nagu vennad