[MES] Mulgi sõnastik

ajo ~ aju2 <ajo ~ aju, ajo ~ aju> kiire liikumine, tormamine, rutt läits suure ajoga läks suure hooga

eläjes ~ eläje <eläje, eläjet>
1. loom (eriti veis) luur´lupja andas eläjidel ~ elädel loomadele antakse kloorlupja; läits sia karjast eläde karja läks seakarjast loomakarja; aa eläje vällä! aja loomad välja!
2. elajas (halbu omadusi märkivalt) sa olet peris eläjes oma tembuge sa oled päris elajas oma tembutamisega vt eläjäs, eläjä

emäk ~ emak <emäkse ~ emaku, emäkset ~ emakut> võõrasema emäk es võta egät last omas võõrasema ei võtnud iga last omaks; emäk olli kuri, läits ärä emäkse mant võõrasema oli kuri, läks ära võõrasema juurest

ennep ~ ennemp ~ enep ~ enemp
1. ennemalt, ennist alle ennep läits siit müüdä alles ennist läks siit mööda
2. varem, enne enep elli ta ku sańt varem elas ta kui sant

iuk <iugu, .iuku> peenike koht; peenike, pehme lõng läits katik iugu kottelt lõng läks katki peenikesest kohast

.julgeme <.julgede, .julge> tihkama, söandama, julgema aga ma es julge kah, süä läits kül´mäs ku jää, akasi pel´gäme aga ma ei julgenud ka, süda läks külmaks kui jää, hakkasin kartma

jumi <jumi, jumi> jume, (näo)värv; terve välimus (ka loomal); värvitoon ta om õige valge näoge, tal jumi raasu mitti ei joole ta on väga valge näoga, tal ei ole üldse jumet; jumi käis üle näo, läits näost punatses jume tuli näkku, läks näost punaseks; ega miu jumi ei joose ega veri ei veere ega mu jume ei jookse ega veri ei veere (st ma ei karda); vil´lal om tõine jumi kohe, lüü al´lenteme viljal on teine jume kohe (pärast vihma), läheb haljendama

juurets <juuretse, juuretset> juuretis egä kõrd ku leväkastmises läits, võeti kigepäält juurets ärä iga kord kui leiva sõtkumiseks läks (st taina segamiseks), võeti kõigepealt juuretis ära

kadanik <kadaniku, kadanikku> Krk kadastik, kadakapõõsastik kadanik om seante alvep maa, liivamaa pääl kadajit kasvas kadastik on selline halvem maa, liivamaa peal kadakaid kasvas; kari läits kadanikus kari läks kadastikku vt kadarbik

kajo ~ kaju <kajo ~ kaju, kajot ~ kajut ~ .kaivu> kaev läits kajo manu vett tuuma läks kaevu juurde vett tooma; ärä enne vana kaiu sittu, ku sa uvvest kajost juvva ei oole saanu ära enne vanasse kaevu situ, kui sa uuest kaevust juua ei ole saanud; sis enämb ei mindä kaivu tegeme ku juvva tahet(e)s siis enam ei minda kaevu tegema, kui juua tahetakse

katik katki taller put´te maha ja läits katik taldrik kukkus maha ja läks katki

kodutüdrik <kodutüdrigu, kodutüdrigut> (kodu)teenija, teenijatüdruk ta läits kodutüdrikus talu pääl ta läks tallu koduteenijaks

kole <kole, kolet> kole; kõle mõts läits mustas ja koles mets läks mustaks ja koledaks

kolm <kolme, .kolme> kolm läits kolmes pääväs karja läks kolmeks päevaks karja

kolmandik ~ kolmantik <kolmandiku ~ kolmantiku, kolmandikku> kolmandik kolmantikit läits kolm tükki vaka pääle kolmandikke läks kolm tükki vaka peale

.kos´sul kosja (minema, tulema jne) võ ta selle tüdriku peräst läits, iki raha peräst läits kośsul või ta selle tüdruku pärast läks, ikka raha pärast läks kosja

kottelt ~ kottalt
1. kohast kui ta ninda kogu päe kõhutep, aap mõnest kottelt tii umbe küll kui ta niimoodi terve päeva tuiskab, ajab mõnest kohast tee umbe küll
2. juurest, lähedalt temä läits mede kottalt ~ kottelt müüdä ta läks meie juurest mööda; saabas om siit valla kaala kottelt saabas on siit (õmblusest) lahti sääre juurest

kumali kummuli, ümber (läinud, kukkunud) kauss om kumali kauss on kummuli; koorem läits kumali koorem läks ümber

kuul´.meister <kuul´.meistre, kuul´.meistert ~ kuul´.meistret> õpetaja läits kuul´meistres läks kooliõpetajaks

kuum <kuuma, .kuuma> kuum, tuline lõõr läits kuumas, sii pidi kambre lämmis aame lõõr läks kuumaks, see pidi toa soojaks ajama

kuusik <kuusigu ~ kuusiku, kuusikut> kuusik miis läits kuusiku viirt müüdä mees läks kuusiku äärt mööda; kun noore kuusigu kasvave teeve karu endel pesä kus noored kuusikud kasvavad, (sinna) teevad karud endale pesa

kõbu <kõbu, kõbu> rutt, kiirus, säru tal tetti kõbu taha, aga sis olliv tal ka jala all talle tehti säru, aga siis olid tal jalad ka all (st läks kiiresti minema)

.kõrbume <.kõrbude, .kõrbu>
1. kõrbema, söestuma süük läits liidil kõrbume söök läks pliidil kõrbema
2. päikese käes ära kuivama vili ärä kõrbun kuivage vili on päikese käes kuivaga ära (viletsaks) kuivanud
3. janu või vaevavat enesetunnet tundma süä akkas sehen kõrbume süda hakkas sees vaevama
4. punama, punetama pilve kõrbuve taevan pilved punetavad taevas

kõru <kõrva, .kõrva> kõrv; eseme kõrva meenutav osa miul kõru valutep mul kõrv valutab; töbi kõrvege lammas nudikõrvadega lammas; kõruge tassi kõru läits katik kõrvaga tassi kõrv läks katki

kõrvini kõrvuni läits ninda kõrvini punases läks niimoodi kõrvuni punaseks

kähu <kähu, .kähku> Trv hapu supp läits kähku supp läks hapuks; piim om kähu, ärä süvväs ike piim on hapu, ära süüakse ikka

köhime <köhide, köhi> köhima enge kurku läits süük, võt´s köhime söök läks hingetorusse, võttis (st ajas) köhima

lahenteme <lahente, lahende> Krk lahedamaks tegema; lahendust leidma, selgitama mõni teine läits sedä asja lahentem keegi teine läks seda asja lahendama

.lauba ~ .laube <.lauba ~ .laube, .laubat ~ .laubet> laupäev laubal, laubatsel päeväl läits ujome laupäeval, laupäevasel päeval läks ujuma vt puul´ba ~ puul´be ~ puul´pe

ligi juurde, kaasa, lähedale ta es lase ligigi ta ei lasknud juurdegi; temäl panti leibä ligi tal pandi leiba kaasa; laits läits esäge ligi laps läks isaga kaasa; mis sa ligi tükid! mis sa tükid lähedale!

linas´k ~ linnas´k <linaski ~ linnaski, linaskit ~ linnaskit> linask (kala) ta läits linaskit püündme ta läks linaskeid püüdma

lomberdeme ~ lomberteme <lomberte, lomberde> komberdama; jalgu järel vedama vana miis läits lomberden vana mees läks komberdades vt longerdeme, longerteme

luba <lua, luba>
1. nõusolek, luba ta läits luba küsüme pernase manu ta läks perenaise juurde luba küsima
2. õigus, voli ken sul ańds selle lua? kes sulle sellise õiguse andis?

mineme <minnä, lää> minema minden mõne bussige vai lavva vedäjege oleksid võinud minna mõne bussiga või lauavedajaga; lää pikä sammege läheb pikkade sammudega; läits kamres läks tuppa; mine aigapiditsebest! mine aeglasemalt!

mullik <mulligu ~ mulliku ~ mullika ~ mullikse, mullikut ~ mullikat ~ mullikest> mullikas Milka oli mullika nimi Trv Milka oli mullika nimi; ma es näe kunas esä mulliksege müüdä läits ma ei näinud, millal isa mullikaga mööda läks; mullik neil om, söödäp mullikut Hls mullikas neil on, söödab (st peab) mullikat

.multsidi mulksti pańds veri vällä multsidi, multsidi pani (st jooksis) veri välja mulksti, mulksti; läits sissi ku multsidi läks sisse nagu mulksti (st kukkus vette)

naps2 <napsu, .napsu> löök nagu ma üte napsu panni, nõnda läits maha nagu ma ühe löögi panin (st andsin), nii läks maha (st kukkus maha); ma talle üte napsu andse vastu pääd ma talle ühe löögi andsin vastu pead

neelult Krk kiiresti läits nindagu neelult läks nagu neelates (st kiiresti)

.nuul´me <.nuuli, nooli> noolima; piiluma, otsima Ants läits külä pääle tüdrukit nuul´me Ants läks küla peale tüdrukuid otsima

nüssik <nüssigu ~ nüssiku, nüssikut> lüpsik noorik läits nüssikuge nüsme noorik läks lüpsikuga lüpsma

pernaene <pernaese, pernaest> perenaine pernaene läits sanna manu perenaine läks sauna juurde

poiss <poisi, .poissi> poiss kikk poisi ei kasu suures kõik poisid ei kasva suureks (st ei muutu arukaks); poiss läits obesteg õidsele poiss läks hobustega õitsile

.purssi Krk, Hls mossi, torssi ta nägu läits purssi ta nägu läks mossi

pööris ~ pöörus <pöörise ~ pööruse, pöörist ~ pöörust> pudrumänd, pudrupööris lasti jahu pöörusege segäden sissi seni ku paksus lasti jahu männaga segades sisse, kuni paksus (läks) vt püürus

püügeldeme ~ püügelteme <püügelte, püügelde> püülima ta läits veski pääl nisu püügeldeme ta läks veskisse nisu püülima

ragume <ragude, ragu ~ raiu> raiuma miis läits mõtsa puid ragume mees läks metsa puid raiuma; teomehe ragusiv puid mis mõise tulli vedäde teomehed raiusid puid, mis mõisa tuli vedada

.ruttu kiiresti, ruttu suvel läits ruttu apus piim suvel läks piim ruttu hapuks; ma käisi säl Tuhalaanen ruttu ärä ma käisin seal Tuhalaanes kiiresti ära

segäne <segätse, segäst> hull, segane aga vat mõni inimene läp vanaduseg segätses, nu sii läits ka segätses aga, vaata, mõni inimene läheb vanadusega hulluks, no tema läks ka segaseks

sepp1 <sepä, seppä> sepp, meistrimees läits uma tüüriistu valmisteme sepä manu läks oma tööriistu valmistama sepa juurde

siit siit ja Mann läits ikki siit ärä jälle ja Mann läks siit ikka jälle ära; kaits siast vanaaigset ehitust siit vasemat kätt minnä kaks sellist vanaaegset ehitist siit vasakut kätt minnes

sinikas <sinika, sinikat> Krk, Hls sinakas taevas läits sinikas taevas läks sinakaks

.sissi ~ sissi sisse ta läits tarre sissi ta läks majja sisse

sorun sorgus änd sorun läits susi mõtsa poole saba sorgus, läks hunt metsa poole

.särrin särin tuli läits nigu särrin palame tuli läks särinal põlema

süä <.süäme, süänd ~ süänt> süda sii om süäme asi see on südame asi; süä läits alampes süda läks halvemaks

.taade Hel taha eit läits tare taade eit läks maja taha

.tundme <tunda, tunne>
1. tundma, tuttav olema mea tuusi temät ma tundsin teda
2. tunda olema ku ta vanas läits sii olli tunda sis ku ta änäm ää es ole kui ta vanaks läks, (siis) see oli tunda, siis kui ta enam hea ei olnud
3. näha olema nii om pirla alle vähä tunda, nii kooba augu sääl need on praegu(gi) alles natuke näha, need koopaaugud seal

un´t <undi, .unti> hunt uńt läits mõtsa joostan hunt läks joostes metsa vt susi

uur´ <oori, .uuri>
1. voor, seljatäis tal olli ää uur´ einä sel´län tal oli hea voor heina seljas
2. kaubavoor miu esä läits esi uuri minu isa läks ise kaubavoori

uvvest ~ uvveste ~ uvvesti taas, uuesti, jälle selle peräst vana Mär´t läits uvvesti ullus selle pärast läks vana Märt uuesti hulluks

valu1 <valu, valu>
1. hoog, rutt käi sis üte valuge poodin ka ärä! käi siis ühe hooga poes ka ära!
2. valu amba valu om ul´l, mul läits ta irmuge üle hambavalu on hull, mul läks ta hirmuga üle

varik <varigu ~ variku, varikut> põõsastik, võsa, metsatukk tii läits kate variku vahelt tee läks kahe metsatuka vahelt

vat´t2 üleriie, vatijope pańd vati pääl ja läits väl´lä pani vatijope selga ja läks välja

vomm <vommi, .vommi>
1. reheahju pealne ät´t läits vommi pääle lämmes vanaisa läks ahjupealsele sooja
2. hoop anna tal ää vommi! anna talle paraja hoobi!

.väl´lä välja siakari läits ka väl´lä ku suur kari väl´lä läits seakari läks ka välja, kui suur kari (st kariloomad) välja läks

.ähkme <.ähki, ähi> ähkima küll ähk´ ja puhk´ ku mäest üles läits küll ähkis ja puhkis, kui mäest üles läks

änd <ännä, .ändä> händ, saba ta võt´s ännä üükse vahel ja läits ta võttis (seeliku) saba vöö vahele ja läks