[MES] Mulgi sõnastik

arv ~ aru <arva, .arva>
1. harv, hõre; harvaesinev kaldsa põlve om arva joba, akkave katik mineme püksipõlved on juba hõredad, hakkavad katki minema
2. haruldane aru võõra haruldased külalised

aud <avva, .auda> haud ma pia üits päe mineme audu säädme ma pean ükspäev minema haudu korrastama

jahe <jahe, jahet> jahe jaak viskas jahe kivi merre jaagupipäev viskab jaheda kivi merre (st hakkab külmemaks minema)

jus´t ~ just just äsja, alles; tingimata, kindlasti mea pia minem kohekil juśt ma pean minema kuhugi kindlasti

kalbus2 <kalbuse, kalbust> kaltsakas Krk, Trv ärä sa ninda kalbuse muudu küll mine, pane iki tervepe rõõva sel´gä ära sa nii kaltsaka moodi küll mine, pane ikka tervemad riided selga

.kaldume <.kaldude, .kaldu> Hls, Krk
1. viltu või kaldu vajuma, kalduma lei kaldum, es putu viil maha hakkas kaldu minema, ei puutunud veel maad
2. millegi poole pöörama või hoidma saa nätä, kumba poole õigus kaldup saab näha, kumma poole õigus hoiab

kavene <kavetse, kavest> Krk kauge miul om kavene minnä mul on kauge minna; naa om üte kavetse, mine sinna või teisse paika nad on ühekaugused, mine sinna või teise paika (pole vahet)

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, tormama, ruttama kihute no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad
2. ajama, tagant sundima kihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on
3. lööma, virutama, viskama aknest kihut´ kolm kivi vällä aknast visati kolm kivi välja
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiiresti toimuma väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele
5. õhutama, ässitama mea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema)

konditeme <kondite, kondide> Pst
1. nülgima mine kondite ne lamba ärä! mine nüli need lambad ära!
2. karmilt kohtlema vana soldati konditedi ärä, anti tappa vanu sõdureid koheldi karmilt, anti peksa

kottel ~ kottal
1. kohas, kohta miu tüdär eläs ütsiku kottel mu tütar elab üksikus kohas; mine ketide looma ärä, pane na tõises kottel mine pane loomad ära ketti, pane nad teise kohta
2. juures, juurde, lähedal(e) Kärstne kottal kat´te piits ärä Kärstna lähedal kadus piits ära; jäie mede kottel ~ kottal kurtme jäi meie juurde seisma

kumaki <kumaki ~ kumagi, kumakit> kumbki kumbakide mõlemate, kumbagi; neist ei saa kumakist siia tulijet neist ei saa kummastki siia tulijat; mine kumbat tahtet tiid müüda, kumbakide päält sa ei essü ärä mine kumba teed mööda tahad, kummagi pealt sa ei eksi ära

kõbu <kõbu, kõbu> rutt, kiirus, säru tal tetti kõbu taha, aga sis olliv tal ka jala all talle tehti säru, aga siis olid tal jalad ka all (st läks kiiresti minema)

kõne <kõne, kõne ~ kõnet>
1. rääkimine, kõnelus, vestlus, jutt kiket kõnet ei massa usku ja kiket ei massa kõnelte iga juttu ei tasu uskuda ja kõike ei tasu rääkida
2. kõnelemisviis, kõnemaneer, hääl ämm ei ole mitte kuulu, meante minie kõne om ämm ei olnud kuulnud, milline minia hääl on
3. avalik esinemine, kõne sõs tege ta lavva rahval kõnet siis peab ta lauarahvale (st külalistele) kõnet
4. keel, keelekasutus egän talun esi taar´, egän vallan esi kõne igas talus erinev taar, igas vallas erinev keel

lol´l <lolli, .lolli> rumal, loll mia kohe ole lol´l minema ka mina kohe olen rumal minema ka

luus´ <loosi, .luusi> kolhoos kikk aeti luusi kõik aeti kolhoosi (st sunniti kolhoosi tööle minema)

.müüme <müvvä, müü> müüma mul om autu müvvä mul on auto müüa; pidiv minem Karksi laadal õlut müümä (nad) pidid minema Karksi laadale õlut müüma

omalugu Krk salaja, omasoodu ma näi kõrvast esi omalugu ma nägin kõrvalt ise salaja; mine sa omalugu, et kennigi ei kuule mine sa salaja, et keegi ei kuule

pais <paisu, .paisu> suurvesi vesi om lume mineki aal paisun, ku ta ei ole saanu viil ärä joosta vesi on lume mineku ajal (lume sulamise ajal) suurveena, kui ta ei ole saanud veel ära joosta

.pakme1 <pakku, paku> pakkuma paku tal viil kõrd, ku ta ei võta, sõs mine äräde, vii lõnga kodu paku talle veel kord, kui ta ei võta, siis mine ära, vii lõngad koju

pul´l <pulli, .pulli> pull, sõnn, isasloom nii lätsi na omitsi mõuraten mineme ku kaits kurja pulli nii läksid nad omaette möirates minema nagu kaks kurja pulli

.pühkme <.pühki, pühi>
1. pühkima pühi vähä kergelt luuva ladvage pühi natuke kergelt luuaotsaga
2. jalga laskma, ära minema na pühksev puha minema nad lasid kõik jalga

tähendeme ~ tähenteme <tähente, tähende> tähendama, mingi tähendusega olema sii tähentep sis, et pimme aig om otsan, et päe akkap valgempes mineme see tähendab siis, et pime aeg on otsas, et päev hakkab valgemaks minema

öksenteme <öksente, öksende> oksendama tõise pannivegi lavva mant väl´lä ja tahtsive endit katik öksente teised panidki laua äärest minema ja tahtsid endid katki oksendada vt ka össendeme, össenteme

ürjätus <ürjätuse, ürjätust> Trv, Hel alustus, tulehakatus ei saa tuld palame, mine tuu ürjätust raasik! ei saa tuld põlema, mine too tulehakatust natuke! vt ürjäts