[MES] Mulgi sõnastik

.ahtik ~ .ahtike <.ahtikse ~ .ahtiku ~ .ahtigu, .ahtikest ~ .ahtikut> kitsas, ahtake ta om miul ahtiku püksi tennu ta on minule kitsad püksid teinud

.aimus <.aimuse, .aimust> aimus, aim, arusaamine miul om vähä aimust mul on natuke aimu (asjast)

ajo ~ aju1 <ajo ~ aju, ajo ~ aju>
1. aju lamba ajo pannas vere sissi ja tetäs käkke lamba aju pannakse vere sisse ja tehakse käkke
2. mõistus, aru; mälu miul om seande ajo mul on selline mälu

ajoti ~ ajuti ajuti, aeg-ajalt, mõnikord ajoti olli miul kül´m ajuti oli mul külm

al´las <.al´le ~ .al´la, al´last>
1. haljas, roheline kik tiiveere om al´le joba kõik teeperved on juba haljad
2. klaar, selge lasti kiiä seni, ku al´las liim pääl olli lasti seni keeda, kuni selge leem peale tuli
3. läikiv, hiilgav (nt puhtusest) miul olli iki nõu al´le, puhtes küürit minul olid ikka nõud hiilgavad, puhtaks küüritud

.andme ~ .anme <anda, anna> andma andan andes; andas antakse; anna miul! anna minule!; anna (t)suukest! anna suud!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; anna siale neid külmä rabat kardulid anna seale neid külmavõetud kartuleid; ańd ~ ańds selle võõrile inimestele andis selle võõrastele inimestele; ańds äbemede sõnu vastu andis (ütles) häbematuid sõnu vastu; anden ~ andan andnud, oleks pidanud andma; ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele

annene <annese, annest> Anne-nimeline miul om üits annene tüdär mul on üks Anne-nimeline tütar

ari <arja, .arja> hari; ülemine osa ega siul tuld tare arja otsan ei ole ega sul tuld maja (katuse) harjas ei ole; karas miul arja kargas mulle kallale

ele ~ elle2 <ele ~ elle, elet ~ ellet> hele rüä lilli sinine olli kige elep vär´m rukkilillesinine oli kõige heledam värv; miul om kere ele mul on kõht tühi vt el´le

eläve <eläve, elävet> elav, elus miul ei ole elävet enge kodun minul ei ole kedagi kodus

emä <emä, emät> ema emä õpaś esi kodun lugeme ema õpetas ise kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emäl ütelt unel emale öeldud unes; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud; emäte laits emata laps; .emmä emasse, ema moodi

et et, seda et ma es või ütelte, et miul alb miis olli ma ei võinud öelda, et mul halb mees oli

ikk <iku, ikku> nutt miul tulli ikk pääl mul tuli nutt peale; ku sil´m sügelep, sis saap ikku kui silm sügeleb, siis tuleb nutt; miul olli ker´ge ikk mul oli kerge nutt, st hakkasin kergesti nutma

jalg <jala, .jalga> jalg jalan jalas; .jalgede jalgadeta; jalust ~ .jalgest jalgadest; .jalgel jalgadel, jalgadele; jalg lää kivis kinni, sõs olet mahan ku rändsäts jalg läheb kivisse kinni (st jääb kivi taha), siis oled maas ka räntsakil; jala kistavet kokku jalad kistavat kokku; miul tahav pastle leote, pastle pitsitev jalan mul tahavad pastlad (st tuleb pastlaid) leotada, pigistavad jalas; mia ole nende man käsist jalust kinni olen nende juures käsist-jalust seotud

kamp <kamba, .kampa> suur tükk, kamakas küll om miul igäven kamp obest, kange veo oben küll on minul igavene hobusetükk, kange veohobune; an´d mul ää kamba liha andis mulle hea suure tüki liha vt kamak

.kange <.kange, .kanget>
1. kange, kõva, jäik miul om kondi kange ku vana undil mul on kondid kanged nagu vanal hundil
2. tugev, suur, kõva kange jõuge palas suure leegiga põleb; sii om ike üits kange sõamiis see on ikka üks kõva sõjamees
3. kontsentreeritud, kange küll om kõva ja kange, mea tat võtta ei või küll on tugev ja kange (viin), mina teda võtta ei saa
4. kangesti kange kivine maa, pal´lu kive kangesti kivine maa, palju kive

.kaoteme <.kaote, .kaode> kaotama miul es ole midagi kaote mul ei olnud midagi kaotada

.kaugel
1. kaugel, kaugusel umbes puul vakamaad kaugel umbes poole vakamaa kaugusel
2. kaugele miul om kaugel minnä, pikk tiireiś mul ehen mul on kaugele minna, pikk reis (on) mul ees vt kavede

.kaugemb ~ .kaugemp ~ .kaugep <.kauge(m)be ~ .kauge(m)pe, .kauge(m)bet ~ .kauge(m)pet> kaugem miul om kaugembel minnä minul on kaugemale minna

kavene <kavetse, kavest> Krk kauge miul om kavene minnä mul on kauge minna; naa om üte kavetse, mine sinna või teisse paika nad on ühekaugused, mine sinna või teise paika (pole vahet)

kohus <.kohtu, .kohtut>
1. kohus kohtus kohtusse; kohtu poolest om temät mitu kõrda rahvit kohus on teda mitu korda trahvinud
2. kohustus, ülesanne siul kohus kullede, miul õigus ütelte sinul on kohustus kuulata, minul õigus ütelda

kooliõpeteje <kooliõpeteje, kooliõpetejet> õpetaja miu kooliõpetejest poig tulli käümä miul minu kooliõpetajast poeg tuli mulle külla

kuld <kulla, .kulda>
1. kuld kuldsõl´g, rikkepel olli kullast iki kuldsõlg, rikkamatel oli kullast ikka
2. kuldne miul om peris kuld elu minul on päris kuldne elu

kõru <kõrva, .kõrva> kõrv; eseme kõrva meenutav osa miul kõru valutep mul kõrv valutab; töbi kõrvege lammas nudikõrvadega lammas; kõruge tassi kõru läits katik kõrvaga tassi kõrv läks katki

küür <küürä, .küürä ~ küürt>
1. küür, kühm (seljal) mia ole selispidi, miul küürä es ole sel´län mina olen selili, minul küüru ei olnud seljas
2. selg, turi anden seantse nähvi küürä müüdä andnud sellise löögi turja pihta

.laaster <.laastre, .laasterd ~ .laastert> plaaster miul om laastert vaja mul on plaastrit vaja

latsepõli <latsepõlve, latse.põlve> lapsepõlv sii om miul latsepõlve tüü see on minul lapsepõlve töö

loodus <looduse, loodust> lootus miul om viil loodust mul on veel lootust

.luhkam <luhkame, luhkamet>
1. hoop, löök ta olli paar luhkamet saanu ta oli paar hoopi saanud
2. ümberhulkuja, korratu inimene seante vana luhkam, tulep miul ka ütlem selline vana ümberhulkuja, tuleb minule ka ütlema

luuletus <luuletuse, luuletust> Hls
1. tühi jutt, väljamõeldis, loba sii om puhas luuletus, ei ole õigust suguki see on puhas väljamõeldis, ei ole (seal) sugugi tõtt
2. luuletus loe miul sedä luuletust loe mulle seda luuletust vt ka luule

lõpets <lõpetse, lõpetset> lõpetus miul om varda lõpetsen sehen mul on vardad sukalõpetuse sees

man
1. juures ämber om kajo man ämber on kaevu juures; väikse rästigu pistiv miul kaits tallekest ärä karja man väikesed rästikud nõelasid mul kaks tallekest ära (st surnuks) karjas
2. kaasas ää olli, et miul ää ruusk man olli hea oli, et mul hea vemmal kaasas oli

.meastigi
1. midagi miul om siul meastigi kõnelde mul on sulle midagi rääkida
2. mitte midagi Hls, Krk meastigi ta es ütle mitte midagi ta ei ütelnud

minek <minegu ~ miniku, minekut ~ minikut> minek miul ei ole pakilist minekut mul ei ole minekuga kiire

mitu-setu <.mitme-.setme, mitut-setut> õige mitu, nii mitu miul om pirla mitu-setu paari vardit minul on praegu õige mitu paari vardaid

muu <muu, muud> muu munde muude; muud nõud es ole muud abinõud ei olnud; miul ei ole mundel kül´m ku kätel mul on ainult kätel külm

müt´s <mütsi, .mütsi> peakate, müts miul olli üits tore müt´s mereeinust minul oli üks tore müts mererohust (meriheintest)

.naaber <.naabre ~ .naabri, .naabret ~ .naabrit> naaber naabre om miul ää naabrid on mul head

nok´s5 <noksi, .noksi> Krk lastek musi anna noksi miul! anna mulle musi!

pirilda Trv, Hel praegu miul om üits ame pirilda siin, ilma käissida minul on üks särk siin praegu, ilma käisteta

pirla ~ pirle praegu pirla om liha küdsätemede praegu on liha küpsetamata; miul ei ole pirle mahasadanut marja suhu pistä mul ei ole praegu maha kukkunud marja suhu pista

pupe <pupe, pupet> nukk miul es ole üttegi pupet mul ei olnud ühtegi nukku

põli2 <põli ~ põlve, .põlve> elujärg, põli miul om nüid ää põli mul on nüüd hea põli (st elu)

.san´tme <.santi, sandi> kerjama, santima, nuruma miul ei miildi kikk sii aig vallan sańtmen kävvä mul ei meeldi kogu aeg vallas (st vallavalitsuses) nurumas käia

sedäsi ~ .seesi sedaviisi, niiviisi, sedasi miul olli seesi ku kivis raiut minul oli sedaviisi kui kivisse raiutud

tinger´t <tingerdi, tingertit> tippija, väikeste sammudega astuv loom miul olli ka siante tinger´t obene mul oli ka selline tippiv hobune

tolgenteme <tolgente, tolgende> tolgendama, tolknema mih sa tolgendet miul jalun! mida sa tolgendad mul jalus!

tuhk <tuha, .tuhka> tuhk miul o käe tuhage üten mul on käed tuhaga koos

tuuden´t <tuudenti ~ tuudendi, tuudentit> üliõpilane miul om kaits tuudentist last mul on kaks last üliõpilased

ul´l <ullu, .ullu>
1. hull (olukord), hullusti aga siul nüid nõnda ul´l ei ole ku miul ega sinul nüüd nii halvasti ei ole kui minul
2. hull, sõge, arulage vana Ants akaś ul´le jutte aama vana Ants hakkas hulle jutte rääkima

.vaatme <.vaate, .vaate> vaatama ma vaate mis miul anti ma vaatan, mis mulle anti

.valge <.valge, .valget>
1. valge, valget värvi miul olli ka säändse valge suka valgest linatsest minul olid ka sellised valged sukad valgest linasest
2. valgus, valge aeg ommuku sõs nigu vähä valget nätä oli sõs olli ää hommikul, siis kui natuke valgust näha oli, siis oli hea

ädäne <ädäse ~ ädätse, ädäst> hädaline, haiglane, haige miul om selg ädäne mul on selg haige