[MES] Mulgi sõnastik

aga ~ a aga ma nooren näi neid viil, aga ~ a nüid mea ei tää neist ma noorena nägin neid veel, aga nüüd ma ei tea neist (midagi)

ajage
1. aeglane temä om ajage inimene ta on aeglane inimene
2. aeglaselt, pikkamööda keträ ajage, ärä tulist kedräte ketra pikkamööda, ära kiiruga ketra

ajotiliselt ajutiselt peris siin ei elä, temä om ajotiliselt siin päris siin ei ela, tema on ajutiselt siin

akkame <akate ~ akade, akka> hakkama akasi hakkasin; akaś hakkas; akage hakake; akats hakatakse; akkas viiedet aastet käimä hakkab viiendat aastat käima, st saab neli aastat vanaks; akkame mineme hakkame minema; akkam maadlem, kaeme, kumbas üle saa hakkame maadlema, vaatame, kumb võidu saab vt nakkame

apants <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretis levä apants om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls

arendeme ~ arenteme <arente, arende>
1. toimetama, seadma, korrastama, puhastama ma arende kammerd ma koristan kambrit; ta arentep oma asju ja säep neid ilusti ta korrastab oma asju ja seab neid ilusti
2. arendama sii rojekt tulep edesi arente seda projekti tuleb edasi arendada

arime <aride, ari>
1. põldu harima ta lännu sõs sinna sedä põldu üles arime ja ta tennu sääl tulimaad ta oli läinud siis sinna seda põldu üles harima ja ta põletanud seal alet
2. kasima, kohendama rumal inimen, ka sa läät arit ennäst ilusti puhtes vällän! rumal inimene, kas sa lähed kasid end ilusti puhtaks väljas!

.arjume <.arjude, .arju> Hls, Krk harjuma, kohanema temä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt metslooma kohta)

arjuteme <arjute, arjude> harjutama ei mõista arjutemede tetä ei oska harjutamata teha

arm2 <armu, .armu> armastus, headus, heatahtlikkus, armulikkus temä armu läbi sai ma terves(e) tema heatahtlikkuse tõttu sain ma terveks

edeve <edeve, edevet> edev, edvistav temä om õige edeve, muud ei tii ku lõkertep tema on väga edev, muud ei tee kui lõkerdab

edvi <edvi, edvit> Krk, Trv edvistaja, edev inimene nii om edvise mõlepe, edvistev pääl kateksi need on edvistajad mõlemad, edvistavad pealegi kahekesi vt edvik, edviśk

eesti <eesti, eestit>
1. Eestile või eestlastele omane, eestipärane vana eesti lamba, nii olli kange, terve ja tugeve vanad eesti lambad, need olid kanged, terved ja tugevad; ta mitte es ütle eesti keelen ta ei öelnud mitte eesti keeles
2. eesti keel äste soome kiil lääp ju eestige soome keel sobib ju hästi eesti keelega, st on sarnane

ega ~ egä ega egä ta elu aig ei kurda ega ta eluaeg ei pea vastu

egä ~ ega <egä ~ ega, egät ~ egat> iga; igaüks, kõik egädel kõigil, kõigile; egäs kottel võip esit muudu kõnelte igas kohas võib isemoodi kõnelda; egäs poole igale poole; egä kõrd iga kord; egä pühäda üüse kallil üül /.../ käünü puustle lambit pügämen igal pühadeaja öösel kallil ööl /.../ käinud nõiad lambaid pügamas; egän puul iki emä hoidas, nõnda peoke all ja tõine pääl igal pool ikka ema hoitakse, nii et peoke all ja teine peal (vanast emast)

egäüits <egäüte, egäütte> igaüks sii om ammune jutt, sedä egäüits joba tääve see on ammune jutt, seda igaüks juba teab

ehiteme <ehite, ehide>
1. ehitama, püstitama me nüid esi ehitime sanna me nüüd ise ehitasime sauna; ritta om na sinnä ehiten ne uune ritta on nad sinna ehitanud need hooned
2. ehtima, korrastama suviste pühade aigu ehitide kige nägusep kotus kaśkege ärä suviste pühade ajal ehiti kõige ilusam koht kaskedega ära

eiduteme <eidute, eidude> ehmatama, heidutama enne levä kastmist om vaja leibä eidute enne leiva sõtkumist on vaja leiba ehmatada (st alla suruda)

eilä ~ eila eile nii om mul eila üüsise tallekse need on mul eile öösel sündinud tallekesed

eläteme <eläte, eläde> elatama, toitma kelleg ta üle eläts neid millega ta toidab neid (üle talve); na elätiv penise kambren nad pidasid koeri toas

elü ~ eli2 <elü ~ eli, elü ~ eli> värvitoon, -varjund, kuma kõllaka elüga rõõvas kollaka tooniga rõivas; päävä elü om nätä päevakuma on näha

emä <emä, emät> ema emä õpaś esi kodun lugeme ema õpetas ise kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emäl ütelt unel emale öeldud unes; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud; emäte laits emata laps; .emmä emasse, ema moodi

enämp ~ enämb ~ enäp <enä(m)pe ~ enämbe, enä(m)pet ~ enämbet> enam, rohkem miis tahts ikki enämp ja enämp raha saia mees tahtis ikka rohkem ja rohkem raha saada; nägemin om puudulik, midägi tetä enämb ei näe nägemine on puudulik, midagi teha enam ei näe vt änämp, änäp, ääp

esiärätine <esiärätise, esiärätist> iseäralik temä om seante esiärätine ta on selline iseäralik

esä <esä, esät>
1. isa lääp esäl läheb isa juurde; esä käs'k poiga obest ette panna isa käskis pojal hobuse ette rakendada; esäte isata; .essä isasse, isa moodi
2. isane esä kuus'k om aru, ilma käbudede isane kuusk on harv, ilma käbideta

.ialine ~ .iäline <.ialise ~ .iälise, .ialist ~ .iälist>
1. vanune, teatud eas olev laits om joba kooli iäline laps on juba kooliealine
2. täisealine temä om iäline näiu tema on täisealine neiu

igä <ia ~ iä, igä> (elu)iga, vanus temä vana ia sehen võt´s viil naise ta võttis vanas eas veel naise

ihtine <ihtitse, ihtist> mürgine karupütsikit luumele es anta, nii om ihtitse ja neid luum ei süü karuputki (kodu)loomadele ei antud, need on mürgised ja loom ei söö neid

ihu <ihu, ihut> ihu, keha ihus(e) ihusse; ma avites kige ihu ja engege temät ~ tedä ma aitaks teda kogu ihu ja hingega

iir <iire, iirt> hiir ku iire rõugu pääl teeve pesä, sis tule õhuke tali, ku iire paeve sügäves, tali tule kül´m kui hiired rõugu peale pesa teevad, siis tuleb soe talv, kui hiired põgenevad sügavale, tuleb talv külm

.il´da ~ .il´dä Hel hilja, hiline il´dä õhtu olli kähen hiline õhtu oli käes; ta jäi egä kõrd il´däs ta jäi iga kord hiljaks

.ingel <.ingle, .ingelt ~ .inglit> ingel kellest temä tett om, sedä ei tää ingli ka taevan kellest tema tehtud on (st kelle moodi ta on), seda ei tea ka inglid taevas vt engel

istuteme <istute, istude> istutama istuteve istutavad; istutime siia näe ne äidsme istutasime siia, näe, need lilled

iva ~ ivä <iva ~ ivä, iva ~ ivä>
1. viljatera tuum terä akkas kasume, iva om sehen joba tera hakkab kasvama, tuum on sees juba
2. toidupala, eine tulge süümä, kaege kah iva ärä! tulge sööma, proovige ka iva ära!; ja neid olli küll, ken jõululaube öösi veskel tood magasi vil´lä kakus küpsetive, et edimesel pühäl maja ivast ilma es ole ja neid oli küll, kes jõululaupäeva öösel veskilt toodud magasivilja kakuks küpsetasid, et esimesel pühal majas ikka toitu oleks

jageleme <jagelte ~ jagelde, jagele> vaidlema, sõnelema, tülitsema sääl na kuuldus jagelevet ja nägelevet seal võis neid kuulda vaidlevat ja nääklevat

jakkame <jakate ~ jakade, jakka>
1. jätkama, pikendama, asendama ma lää lase seppä kirvest jakade, kirve terä om iist ärä kulunu ma lähen lasen seppa kirvest jätkata, kirve tera on eestpoolt ära kulunud vt jäkkame
2. pookima (viljapuud) meil om nüid kikk noore uibu ärä jakat meil on nüüd kõik noored õunapuud ära poogitud

jutt2 <jutu, juttu> jutt, jutustus, muistend neit seantsit tondijutte om pal´lu neid selliseid tondijutte on palju; aga sii om vanarahva jutt seante aga see on selline vanarahva jutt

jutuline <jutulise, jutulist> Krk jutukas jutuline ät´t - ku temä akkas jutustem, jutustes poole päevä jutukas taat - kui rääkima hakkab, jutustab pool päeva

jutusteme <jutuste, jutuste> rääkima, kõnelema, jutustama, juttu ajama jutustes ja jutustes, egä temä jutt ei lõpe kunagi räägib ja räägib, ega tema jutt ei lõpe kunagi; sedäsi ta olli sis tõśtel jutusten niimoodi oli ta siis teistele rääkinud

.juume <juuvva ~ juvva, juu> jooma jõive (nad) jõid; joonu joonud; juudav joodav; ta tah´ts egä päe õllet juvva ta tahtis iga päev õlut juua

juurets <juuretse, juuretset> juuretis egä kõrd ku leväkastmises läits, võeti kigepäält juurets ärä iga kord kui leiva sõtkumiseks läks (st taina segamiseks), võeti kõigepealt juuretis ära

juusk <joosu, .juusku> jooks, jooksmine nii esi lõbu peräst jooseve, ega neil tarvilist juusku ei ole need ise lõbu pärast jooksevad, ega neil asja pärast jooksmist pole

jõhverdeme ~ jõhverteme <jõhverte, jõhverde>
1. pidevalt ja aplalt sööma lehmä om joba nii kardule kik´k ärä jõhverden lehmad on juba need kartulid kõik ära söönud
2. hullama, vallatlema mis sa iks jõhverdet, ei saisa paegal! mis sa ikka hullad, ei seisa paigal!

.jõõbiteme <jõõbite, jõõbide> edvistama, eputama, pirtsutama (toiduga) jõõbitep sääl man, midägi ei taha tetä pirtsutab seal (töö) juures, midagi ei taha teha; ta om edeve ja kerglane, jõõbites kigege ta on edev ja kergemeelne, edvistab kõigega

järekas <järeka ~ järega, järekat> Krk jõukas eläv peris järekat elu, neil ei ole puudus kedägi elavad päris jõukat elu, neil ei ole puudu midagi

jär´v ~ järe <järve, .järve> järv jär´v akkas lainenteme ja kohiseme järv hakkab lainetama ja kohisema; ah, temä juttu ei massa kullelde, ta pane järve palame ah, tema juttu ei maksa kuulata, ta paneb järve põlema (kiitlejast)

jääbuteme <jääbute, jääbude> jahutama, jahtuda laskma jääbutem vähä ahju ka, muidu kõrvetep levä ärä jahutame natuke ahju ka, muidu kõrvetab leiva ära vt jääduteme

kaabitseme <kaabitse, kaabitse>
1. kokku kaapima, riisuma nii lehe om vaja kokku kaabitse need lehed on vaja kokku riisuda
2. kaapima, kraapima vanast olli kardulit kasinest, vanast es saa kuuri, vanast kaabitside vanasti oli kartulit vähe, vanasti ei saanud koorida, vanasti kaabiti

kaar´2 <kaari ~ kaare, kaar´t> kaar, kumer või kaarjas moodustis ma kae sedä einäkaar´t ma vaatan seda heinakaart; tulli suure kaarege tulid suure kaarega; niidet vili sadas maha kaari niidetud vili kukub kaares maha

kade <kade, kadet> kade nemä on ninda kadede nad on nii kadedad

kadsa <kadsa, .kadsa ~ .katsa>
1. kera, pundar, kimp (nööri, võrku vms) kaaśtege raasike sukavillu kaastiti, ega neid katsa es tetä kraasidega natuke sukavillu kraasiti, ega neid puntrasse ei tehtud
2. ketas, sõõr; vurrkann must rät´t, punase kad´sa ollive sehen must rätt, punased sõõrid olid sees vt kedsä, kädsä

kadunuke ~ kadunuk <kadunukse, kadunukest> surnu, kadunuke temä kadunuk ütel´ sedäsi, ku ta alle elli tema, kadunuke, ütles niimoodi, kui ta veel elas

kahmak <kahmaku ~ kahmagu, kahmakut> pimedus, videvik kahmakul om rasse nätä videvikus on raske näha

kahmetu <kahmetu, kahmetut> Trv
1. kahvatu tal ei ole jume enämb, kahmetu näoga tal ei ole jumet enam, kahvatu näoga
2. kohmetu; rumal oh sii va kahmetu, ei mõista midägi ärä tetä, ei ole ääd mõistust oh see vana rumal, ei oska midagi ära teha, ei ole head mõistust

.kahtleme <kahelte ~ kahelde, .kahtle> kahtlema emä sõnan ei või kahelde ema sõnas ei või kahelda vt .kahkleme

kanik <kanigu ~ kaniku, kanikut> kannikas, nukk, konts ku mõni ää müräk levä kanikut om kui mõni hea tükk leivakannikat on

kannateme <kannate, kannade>
1. kannatama pudeve puu ei kannade paenute pudedat puud ei kannata painutada
2. sallima ma es või sedä laulu kannate ma ei võinud sallida seda laulu

kannipuu <kannipuu, kannipuud> kandmispuu, kaelkook (hrl mitmuses) ku katelt paarilt kanneti vil´lä kokku, olli neli kannipuud kui kahe paariga kanti vilja kokku, oli neli kandmispuud

kari <karja, .karja> (looma)kari mul om kari mõtsa aija ~ aade, karaski tetä, tare mõsta mul on kari metsa ajada, karaskid teha, tare pesta

karjateme <karjate, karjade> karjatama, valvama, järele vaatama mee pidim ikki karjatem neid et lehmä sinna augu viiri ei lää me pidime ikka valvama neid, et lehmad sinna augu äärde ei lähe(ks)

karre ~ kare <karre ~ kare, karret ~ karet>
1. krobeline, kare kellel karre juus, sel om pää pehme ja tarkust pal´lu pää sehen kellel karedad juuksed, sel on pea pehme ja tarkust palju pea sees
2. tragi, agar, kärme Hls, Krk sii om karre tüüinime, temä ei väävelte tüü man see on tragi tööinimene, ta ei laiskle töö juures
3. karm, tõre, kuri sel om karre sil´m sellel on kuri silm

.kaskine ~ .kaskin <.kaskise, .kaskist> kasepuust; kasekarva neid kaskisi obesit ei ole pal´lu ilman neid kasekarva hobuseid ei ole maailmas palju

kasulik <kasuliku ~ kasuligu, kasulikku> kasutoov, tulus need om küll üte kasuligu looma Trv nii on küll ühed kasulikud loomad

kasume <.kasva, kasva> kasvama nii siimle ei kasva, ei tule ülessegi maast suguki need seemned ei kasva, ei tule sugugi maast üles

kaunis <kauni ~ .kauni, kaunist>
1. üpris, üsna sii pidi ka kaunis noorest peast abielluma ta pidi ka üsna noorelt abielluma vt kainu, kainus
2. kena, ilus, kaunis Trv sii es ole jo kaunis egä kennigi! see pole ju ilus ega midagi!

ken´g ~ keng <keńgä ~ kengä, .keńgä ~ .kengä> king, kuni pahkluuni ulatuv jalats esä akaś kodun kah peräst vastsit saapit ja keńgu tegeme isa hakkas kodus ka pärast uusi saapaid ja kingi tegema

kenä <kenä, kenä ~ kenät>
1. kena, ilus, meeldiv vaist üteldäs ilust obest kenäs(e) vahel nimetatakse ilusat hobust kenaks; üits kenä inimesek olli näo poolest üks meeldiv inimene oli näo poolest
2. veider õige va kenä oma juttega Trv õige selline veider oma juttudega

.kergest ~ .ker´gest ~ .kergeste lihtsalt, kergesti neid süse es saa nõnda kergest, sõs tulimaade päält sai neid süsi ei saanud nii lihtsalt, siis alemaade pealt sai

.ker´kume <.ker´kude, .ker´ku> kerkima ärä võtt täo rüä juure, üles kerkunu puha, kül´mänuge ker´kus üles (külm) võtab tänavu ära rukki juured, (need on) üles kerkinud kõik, külmumisega kerkis üles

kerä <kerä, kerä ~ kerät> kera kerrä kerasse; kos nüit o punatse lõngä kerä? kus nüüd punase lõnga kera on? vt kadsa, kedsä

keväteme <keväte, keväde> (kevadeks) kõhnaks või jõuetuks jääma mõni eläjes om kuri keväteme, egä keväde jääp kõhnas mõni loom on kerge kõhnuma, igaks kevadeks jääb kõhnaks

kiht´ <kihi, .kihti> mürk, kihvt temä võt´s kik´k selle kihi sisse ja surri ärä tema võttis kõik selle mürgi sissi ja suri ära

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, tormama, ruttama kihute no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad
2. ajama, tagant sundima kihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on
3. lööma, virutama, viskama aknest kihut´ kolm kivi vällä aknast visati kolm kivi välja
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiiresti toimuma väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele
5. õhutama, ässitama mea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema)

kiild <keelu, .kiildu> keeld ta tegis vastu kiildu, ma kiildsi tedä ta tegi keelu vastu, ma keelasin teda

kiiliauk <kiiliaugu, kiili.auku> püksikinnis, püksiauk Tarvastu meestel olliv kaldsa ja neil olliv kigel kiiliaugu Tarvastu meestel olid püksid ja neil kõigil olid püksiaugud

kiird ~ kiir <keeru, .kiirdu>
1. keerd, keerutus, ring, tiir käänä viil tõine kiir keera veel teine ring (lukule)
2. leivaviil, -käär kiird ja ratas om üle terve levä lõigat käär ja ratas on üle terve leiva lõigatud

kirjutus <kirjutuse, kirjutust> kirjutis, kirjutatu mea ei taha neid kirjutusi lugede mina ei taha neid kirjutisi lugeda

.kitme <kittä, kitä>
1. kiitma mia kitä siut mehel ma kiidan sind mehele (st et sa saaksid mehele)
2. lausuma, ütlema temä kit´t, no sedäsi sii asi ei lää tema ütles, et niimoodi see asi ei lähe

.kiusame <kiusate, .kiusa>
1. kimbutama, kiusama kiusas mut ümmer kiusab mind
2. manguma, nuruma küll ta kiusaś mu käest, et anna sedä ja sedä küll ta nurus mu käest, et anna seda ja seda

koer <koera, .koera>
1. koer sii pane või koerage pureleme see pane või koeraga purelema
2. vallatu, ulakas; vallatus, ulakus Leida utsit´s vahel poissi, ku ta koera tegi Leida karistas vahel poissi, kui ta ulakust tegi; esä om koer, poig om viil koerep isa on ulakas, poeg om veel ulakam

koerustük´k <koerustüki, koerustükki>
1. vallatus, üleannetus koerustüki peräst vaist ütlet, ega tõest sedä ei ütle üleannetuse pärast vahest ütled, ega tõega seda ei ütle (st ei mõtle seda tõsiselt)
2. vallatu, üleannetu koerustükk om seante kes ei kulle, odot ma sul koerustükil näidä üleannetu on selline, kes ei kuule, oota, ma sulle, üleannetule, näitan

kogundi ~ kogunti koguni, lausa, sootuks; hoopis ne om kogundi mõruda, mia siatsit ei taha Trv need on lausa mõrud, mina selliseid ei taha; võip olla et ta om piimnaadi äidse kogunti võib olla, et see on piimnaadi õis hoopis

.kohmur <.kohmuri, .kohmurit ~ .kohmurt>
1. omakasupüüdlik inimene kohmur - kes kigelt puult kokku kohmerts kohmur - (see,) kes igalt poolt kokku ahnitseb
2. halva inimese kohta ma seante kohmur küll ei ole ku temä om selline inimene ma küll ei ole, kui tema on

kolme.kiiltine <kolme.kiiltise, kolme.kiiltist> kolmekeeline (lõng), kolmekordne nii lõnga om kolmekiiltise need lõngad on kolmekordsed

kolmkümment <kolme.kümne, .kolmekümme(n)t> kolmkümmend kolmkümment neli aastet om peris rahulikult müüdä lännu kolmkümmend neli aastat on päris rahulikult mööda läinud

konditeme <kondite, kondide> Pst
1. nülgima mine kondite ne lamba ärä! mine nüli need lambad ära!
2. karmilt kohtlema vana soldati konditedi ärä, anti tappa vanu sõdureid koheldi karmilt, anti peksa

.kopsame <kopsate, .kopsa> kopsima; äkki välja ütlema ma kopsa seantsit sõnu, egä ma siiperäst viil kuri ole ma ütlen selliseid sõnu, ega ma sellepärast veel kuri ei ole

kopsateme <kopsate, kopsade> mädanema, pehmeks muutuma nii juuriku om kopsaten need juurviljad on mädanenud

kore <kore, koret>
1. kare, krobeline koret einä eläjäs ei söö karedat heina loom ei söö
2. hõre, pude kore põhk, aga terä om vähä hõre põhk, aga teri on vähe

kori <korju ~ kor´u, korit> vana vilets loom või asi; korjus neit kujunit korisit o küll neid kuivanud puunõusid on küll vt korju ~ koru

korp1 <korba, .korpa>
1. puukoor pedäje korp männikoor; niidse korp väidsege kaabitside ärä niinekoor noaga kaabiti ära
2. paks kattekiht (lume- või mullakoorik, soomus vms) ku kala suitsute, sõs ei võta mitti sedä korpa tal maha sel´läst kui kala suitsutada, siis ei võeta tal mitte seda soomust seljast maha

kor´v <korvi, .korvi> korv, punutud anum temä ütles ikke, et korvi tävve saa viil tema ütleb ikka, et korvitäie saab veel

kuhati ~ kohati kohati, paiguti, tükati neid on pal´lu sedäsi kuhati neid (kive) on palju niimoodi paiguti

kuigi kuigi, eriti ka nüid ei elä na siin kuigi kavva, näe võtave mandi ja läeve ka nüüd ei ela nad siin eriti kaua, näe, võtavad (oma) kraami ja lähevad

kukemari <kukemarja, kuke.marja> kukemari suu sehen kasvave kukemarja, nii om siandse musta soos kasvavad kukemarjad, need on sellised mustad

.kundsep <.kundsebe ~ .kundsepa, .kundsebet ~ .kundsepat> keeruline ~ keerulisem taarikann om kige kundsep tetä taarikannu on kõige keerulisem teha

kurapidi vastupäeva nii kabla om kurapidi kerit need nöörid on vastupäeva keritud

kurapidine <kurapidise, kurapidist> vastupäeva keeruga mõni tege kurapidist päigle pääl, ken ei mõista üäpidist tetä mõni tegi vastupäeva keeruga (nööri) pöidla peal, kes ei oska päripäeva keeruga teha

kurb <kurva, .kurba> kurb temä om kurb oma oleku sehen ta on oma olekult kurb

kurdu Hls, Krk tarvituseta, seisev, seisu, jõude kurdu miis kellel tüüd ei ole saap rikkusest är eläde, ken enne rikas olli jõude mees, kellel tööd ei ole, saab rikkusest ära elada, kes enne rikas oli; kurdu auk seisva veega auk; kurdu raha, sedä ei tarvite kennigi seisev raha (hoiuraha), seda ei kasuta keegi; kurdu võti tarvitusel mitteolev võti, varuvõti vt kurtav, kurtave, kurtje