[MES] Mulgi sõnastik

al´lenteme <al´lente, al´lende> haljendama, rohetama keśu om üleven, ku al´lents puha oder on üles tõusnud, nii et rohetab kõik

edeve <edeve, edevet> edev, edvistav temä om õige edeve, muud ei tii ku lõkertep tema on väga edev, muud ei tee kui lõkerdab

edvik <edvigu, edvikut> Krk edvistaja, edev tüdruk edvik om seante edeve edvistaja on selline edev vt edvi, edviśk

eläjes ~ eläje <eläje, eläjet>
1. loom (eriti veis) luur´lupja andas eläjidel ~ elädel loomadele antakse kloorlupja; läits sia karjast eläde karja läks seakarjast loomakarja; aa eläje vällä! aja loomad välja!
2. elajas (halbu omadusi märkivalt) sa olet peris eläjes oma tembuge sa oled päris elajas oma tembutamisega vt eläjäs, eläjä

.jõõbiteme <jõõbite, jõõbide> edvistama, eputama, pirtsutama (toiduga) jõõbitep sääl man, midägi ei taha tetä pirtsutab seal (töö) juures, midagi ei taha teha; ta om edeve ja kerglane, jõõbites kigege ta on edev ja kergemeelne, edvistab kõigega

.kerge ~ .ker´ge <.kerge ~ .ker´ge, .kerget ~ .ker´get>
1. kerge, väikesekaaluline kuurm jäie õige kerges(e) koorem jäi väga kergeks
2. vähe vaeva ja pingutust nõudev villa keträmine om kergemp ku lina keträmine villa ketramine on lihtsam kui lina ketramine
3. ladusalt toimiv, ergas, tundlik mea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme, miu nõna om ker´ge tunme mina olen õige hea halba lõhna ja vingu tundma, minu nina on ergas tundma
4. kergemeelne, kerglane keps inimene om siante vähä ker´ge Pst edev inimene on selline natuke kerglane

koerustük´k <koerustüki, koerustükki>
1. vallatus, üleannetus koerustüki peräst vaist ütlet, ega tõest sedä ei ütle üleannetuse pärast vahest ütled, ega tõega seda ei ütle (st ei mõtle seda tõsiselt)
2. vallatu, üleannetu koerustükk om seante kes ei kulle, odot ma sul koerustükil näidä üleannetu on selline, kes ei kuule, oota, ma sulle, üleannetule, näitan

kogiseme <kogiste, kogise>
1. häälitsema (vaikselt või haiglaselt) kennigi kogisi kambrenurgan sängun keegi häälitses toanurgas voodis
2. kiratsema, põdema sa ei ole üttegi päevä terve, kogiset iki oma aigusege sa ei ole ühtegi päeva terve, kiratsed ikka oma haigusega

kukme ~ kukkume <.kukku, kuku> kukkuma (käo kohta) ku kesvä pää vällä tuleve, sis kägu enäp ei kuku kui oder on pea loonud, siis kägu enam ei kuku

käppäme1 <käpäte, käppä> näppama, varastama sii om miis käppäme see on mees (st osav) näppama; temä käpäś miu väitse ärä ta varastas mu noa ära

lodev ~ lodeve <lodeve, lodevest> lõtv; lotendav; vedel sii lońt om peris lodev see köis on päris lõtv; neid lodevid rõõvid ei osta kennigi neid lotendavaid rõivaid ei osta keegi

oleme <olla, ole> olema om ~ oo ~ o on; os oleks; olt oldud; om küll pimmese! küll on pimedad!; olli kesvä är pessen ja ärjä ärä tappen oli odra ära peksnud ja härja ära tapnud; os ma mõistas musta valge pääl panna, ma kirjutes kikk üles oleks (et) ma oskaks musta valge peale panna, ma kirjutaks kõik üles

rikas <rikka, rikast> jõukas, rikas nii rikkebe inimese es ole oma poige tahten mitti soldatis saata need rikkamad inimesed ei olnud tahtnud oma poegi mitte soldatiks saata (st sõjaväkke anda)

segämin ~ segämine segamini, segi Tarvastu keeli ole mia nüüd rohkemb aiga elänü, see lääp ju segämine Tarvastu keelega olen ma nüüd rohkem aega elanud (st tarvastukeelses keskkonnas), see läheb ju segamini (oma kodukandi keelega)

valus <valuse ~ valusa, valust>
1. piltl kiire, hea, osav Sia Andres om õige valus juuskme ollu Sea Andres on õige osav jooksma olnud; ku õige valus kudaja olli, siss tei iki kait´tõisku küünärt päevän ärä kui õige kiire kuduja oli, siis tegi ikka kaksteist küünart päevas ära
2. valus, valulik egält puult jala om valuse igalt poolt on jalad valusad

viiul <viiuli, viiult> viiul, keelpill viiult olli ta kange mäńgme, mia esi mäńgsi kah viiult viiulit oli ta osav mängima, mina ise mängisin ka viiulit