[MES] Mulgi sõnastik

.aabine <.aabise, .aabist> haavane, haavapuust mede sannalava om aabine meie saunalava on haavapuust

aak´ <aagi, .aaki>
1. haak, väike konks kördil om aagi seelikul on haagid
2. (jänese)haak, äkiline suunamuutus liikumisel jänes tiip aake jänes teeb haake

aamer´t <aamerti ~ aamerdi, aamertit> püsimatu, kärsitu sii poiss om egävene aamer´t see poiss on väga püsimatu

aasants <aasantse ~ aasandse, aasantset> (pastla) ristpael sii mis risti pääl, om aasantse mis risti peal, on (pastla) ristpaelad

agin <agine, agind ~ agint> hagijas nüid om agine mõtsan, kiuh käuh auguve nüüd on hagijad metsas, kiuh käuh hauguvad

aharik <ahariku ~ aharigu, aharikut> kahar nurme veere pääl om aharik puu põllu ääres on kahar puu

aher <.ahtre, .ahtret> aher, kehv lehm om ahtres jäänu lehm on ahtraks jäänud

ahes <.ahte, ahest> kitsas, ahas ahtep kitsam, ahtam; kört om ahtes jäänu seelik on kitsaks jäänud

.ahtik ~ .ahtike <.ahtikse ~ .ahtiku ~ .ahtigu, .ahtikest ~ .ahtikut> kitsas, ahtake ta om miul ahtiku püksi tennu ta on minule kitsad püksid teinud

aiamulk <aiamulgu, aia.mulku> aiaauk, väravakoht aiamulk, mis seante üle astutev om väravakoht (aias), mis selline üleastutav on (st saab üle astuda)

aig-ilm <aig-ilma, aig-.ilma> eluolu; ilmaelu aig-ilm om ukan ilmaelu on hukas

.aigume <.aigude, .aigu>
1. vanaks või halvaks minema leib om aigunu leib on vanaks läinud
2. valmima (ilmastiku toimel) lina aiguve pääle leotemist väl´lä pääl linad valmivad pärast leotamist välja peal

.aigus <.aiguse, .aigust> haigus, tõbi jumala aiguse puha, pal´t luu murd om esi tett aigus jumala haigused kõik, ainult luumurd on enda põhjustatud haigus

.aimus <.aimuse, .aimust> aimus, aim, arusaamine miul om vähä aimust mul on natuke aimu (asjast)

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, hais sii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais - ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, (öeldi) kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

ait <aida, .aita> ait ta om võtten võõrist aitest ta on võtnud võõrastest aitadest

ajage
1. aeglane temä om ajage inimene ta on aeglane inimene
2. aeglaselt, pikkamööda keträ ajage, ärä tulist kedräte ketra pikkamööda, ära kiiruga ketra

ajo ~ aju1 <ajo ~ aju, ajo ~ aju>
1. aju lamba ajo pannas vere sissi ja tetäs käkke lamba aju pannakse vere sisse ja tehakse käkke
2. mõistus, aru; mälu miul om seande ajo mul on selline mälu

ajotiliselt ajutiselt peris siin ei elä, temä om ajotiliselt siin päris siin ei ela, tema on ajutiselt siin

aken <akne, akent> aken .aknit aknaid; akentede akendeta; akentest akendest; akne om peräni valla aknad on pärani lahti

alampest halvasti, viletsalt kehv eläjes, ken alampest peet talve, om vaklu täus kehv loom, kelle eest on halvasti talvel hoolitsetud, on vaklu täis

alb ~ alv <alva, .alba> halb või om alvas(e) minnu või on halvaks läinud

ale <ale, alet>
1. hale; kaastundlik, hea südamega ma näi alet inimest ma nägin kaastundlikku inimest
2. hele, kahvatu, pleekinud sii om siande ale väŕm see on selline kahvatu värv

alg <alu, .algu> halg puu alu om riidan puuhalud on riidas

algas <.alka, algast> halgas, kergesti lõhenev, purunev algas puu om lahe ja kõva halgas puu on kergesti lõhenev ja kõva

al´l <alli, .alli>
1. hall (värvus) al´lep hallim
2. kae, silmahaigus al´l om silmä pääle kasunu kae on silmale tulnud
3. hallitus leväl lääp al´l sissi leivale läheb hallitus sisse

al´las <.al´le ~ .al´la, al´last>
1. haljas, roheline kik tiiveere om al´le joba kõik teeperved on juba haljad
2. klaar, selge lasti kiiä seni, ku al´las liim pääl olli lasti seni keeda, kuni selge leem peale tuli
3. läikiv, hiilgav (nt puhtusest) miul olli iki nõu al´le, puhtes küürit minul olid ikka nõud hiilgavad, puhtaks küüritud

al´lenteme <al´lente, al´lende> haljendama, rohetama keśu om üleven, ku al´lents puha oder on üles tõusnud, nii et rohetab kõik

allikine <allikise, allikist> allikane sii kotus om allikine see koht on allikane

ang1 <angu, .angu> hang (tõstmisriist) einä ang om kolme aruge heinahang on kolme haruga

an´g2 <ange, .ange> (lume)hang päe om angen päev on hanges (küünlapäeval); kudas ma angest läbi saa kuidas ma hangest läbi saan; mea võti naise ku ange vahelt mina võtsin naise kui hange vahelt

.angume <.angude, .angu> hanguma, tarretuma angus hangub; sül´t om ärä angunu sült on ära hangunud

annene <annese, annest> Anne-nimeline miul om üits annene tüdär mul on üks Anne-nimeline tütar

apane <apatse, apast> porine, sopane sääl suun om pal´lu laukit ja irmus apatsit kotusit seal soos on palju laukaid ja hirmus sopaseid kohti

apants <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretis levä apants om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls

arbelteme <arbelte, arbelde> talitama, askeldama, toimetama ega siin pal´lu ämp arbelte ei ole, leib om kasta ja toa koriste ega siin palju enam toimetada ei ole, leivatainas on sõtkuda ja toad koristada

arilik <ariligu ~ ariliku, arilikku> tavaline, harilik sii om peris arilik kangas see on täiesti tavaline kangas; sii õigati arilik laśs, sii olli sis seande vaadikse muudu seda kutsuti tavaliseks lassiks, see oli siis selline vaadikese moodi

arjas <arjas(s)e, arjast> harjas, turjakarv juusse om ku arjasse juuksed on nagu harjased

.arjume <.arjude, .arju> Hls, Krk harjuma, kohanema temä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt metslooma kohta)

ar´m1 <armi, .armi> (haava)arm mõni paise om, ärä paranes, jääp ar´m taga mõni paise on (selline, et kui) ära paraneb, jääb arm järele

aru2 <aru, aru> haru; suund .argu harusse, suunda; abe om katte argu aet habe on kahte harusse aetud; nemä lätsiv egäüits esi argu nemad läksid igaüks ise suunda

arukõrd aruharva sii om arukõrd ku tal kõne tuju om seda on aruharva, et tal jututuju on

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvama arvage arvake; ma omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise arvan, kas see on nii või ei ole
2. arvutama vällä arvade kokku arvutada

arv ~ aru <arva, .arva>
1. harv, hõre; harvaesinev kaldsa põlve om arva joba, akkave katik mineme püksipõlved on juba hõredad, hakkavad katki minema
2. haruldane aru võõra haruldased külalised

asi <asja, .asja> asi, ese, olukord tal om pal´lu asju õiente tal on palju asju korda ajada

.august <.augusti, .augustit> augustikuu vil'lä enne üles tullu ku augusti kuu om tõusnu viljad on enne üles tulnud, kui augustikuu on kätte jõudnud; augusti kuu om pal´lu kirpe ja kärblisi augustis on palju kirpe ja kärbseid

aus <.ausa ~ .ause, .ausat ~ .auset> aus, õiglane, korralik sakse meelest aus miis om (mõisa)sakste meelest on korralik mees

.auteme <.aute, .aude> hautama; sadu valmistama ilm om lämi, nüid auts sadu ilm on soe, nüüd hautab sadu (st hakkab peagi sadama)

auts ~ aut´s <.autse, .autset> hautis; kaljahaue taari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taari hautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi; autse pät´s kaljaleib

avar <avara ~ avare, avarat ~ avaret> ruumikas, lai, suur sääl om ää avare ruumi seal on head suured ruumid; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

avi <avi ~ avve, avi> haug avi pää sehen om ninda pal´lu raami ku lesenaise aidan haugi peas on samapalju kraami kui lesknaise aidas

edeneme <edente ~ edenda, edene>
1. laabuma, edasi minema tüü akas pakilt edeneme töö hakkas kiiresti edenema
2. kasvama, kosuma, siginema maa om kuju, vili ei edene maa on kuiv, vili ei kasva

edeve <edeve, edevet> edev, edvistav temä om õige edeve, muud ei tii ku lõkertep tema on väga edev, muud ei tee kui lõkerdab

edimelt ~ edimält esmalt, kohe; alguses, kõigepealt es tunne ka edimelt, mis asi sii om, aga et midägi tõistmuudu ei tundnud kohe ka, mis asi see on, aga et midagi teistsugust; sis kõrvetide nii karva sel´läst ärä õl´gege – edimelt tõine kül´g ärä, sis kääneti tõine kül´g siis kõrvetati need karvad seljast ära õlgedega – esmalt üks külg, siis pöörati teine külg; mi kuivatime edimelt vil´lägi sääl me kuivatasime alguses viljagi seal

edine ~ edin <editse, editset>
1. esiosa, -külg; eesolev ala kolde edin olli ahju suu ehen koldeesine oli ahjusuu ees
2. esik luud om editsen ~ editsehen luud on esikus

edvi <edvi, edvit> Krk, Trv edvistaja, edev inimene nii om edvise mõlepe, edvistev pääl kateksi need on edvistajad mõlemad, edvistavad pealegi kahekesi vt edvik, edviśk

edvik <edvigu, edvikut> Krk edvistaja, edev tüdruk edvik om seante edeve edvistaja on selline edev vt edvi, edviśk

.eestline <.eestlise, .eestlist> eestlane eestlise om tüükas rahvas eestlased on töökas rahvas

egäüits <egäüte, egäütte> igaüks sii om ammune jutt, sedä egäüits joba tääve see on ammune jutt, seda igaüks juba teab

ehenots <ehenotsa, ehen.otsa> eesots rongi ehenotsan om vedur rongi eesotsas on vedur

ehiteme <ehite, ehide>
1. ehitama, püstitama me nüid esi ehitime sanna me nüüd ise ehitasime sauna; ritta om na sinnä ehiten ne uune ritta on nad sinna ehitanud need hooned
2. ehtima, korrastama suviste pühade aigu ehitide kige nägusep kotus kaśkege ärä suviste pühade ajal ehiti kõige ilusam koht kaskedega ära

eiduteme <eidute, eidude> ehmatama, heidutama enne levä kastmist om vaja leibä eidute enne leiva sõtkumist on vaja leiba ehmatada (st alla suruda)

eilä ~ eila eile nii om mul eila üüsise tallekse need on mul eile öösel sündinud tallekesed

einästeme <einäste, einäste> heina kasvama, (umb)rohtuma; pikaks ja kiduraks kasvama kuumage om looma ärä einästen kuumaga on taimed välja veninud vt einateme

ele ~ elle2 <ele ~ elle, elet ~ ellet> hele rüä lilli sinine olli kige elep vär´m rukkilillesinine oli kõige heledam värv; miul om kere ele mul on kõht tühi vt el´le

eli <eli, eli> õli elige om ää kuuke kütsäte õliga on hea kooke küpsetada

ellerein <ellereinä,eller.einä> pääsusilm ellereinä ja kullerkupu om ike üte oorige pääsusilmad ja kullerkupud on ikka samal ajal

elu <elu, elu> elu sii puu om kikk elun, mis kasvas see puu on päris elus, mis kasvab; mea ole elu sehen tüüd küll tennu ma olen elu jooksul küllalt tööd teinud; mis sa nooren eläd, sii om elu, mis sa vanan eläd, sii om vaev mis sa noorena elad, see on elu, mis sa vanana elad, see on vaev

eläjemokk <eläjemoka, eläjemokka> huulhein eläjemoka om suutaime huulheinad on sootaimed vt ka mokalil´l

eläme <eläde, elä> elama .elli ~ .el'le elas; miu lastest eläve kaits tükkü viil minu lastest on kaks veel elus; mis ärä elet sii om ärä nätt, mis elämede, sii om nägemede ja täädmede mis ära elatud, see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata

elü ~ eli1 <elü ~ eli, elü ~ eli> heli, hääl, müra latsi elü om kosta laste hääled on kosta

elü ~ eli2 <elü ~ eli, elü ~ eli> värvitoon, -varjund, kuma kõllaka elüga rõõvas kollaka tooniga rõivas; päävä elü om nätä päevakuma on näha

emä <emä, emät> ema emä õpaś esi kodun lugeme ema õpetas ise kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emäl ütelt unel emale öeldud unes; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud; emäte laits emata laps; .emmä emasse, ema moodi

en´g2 <enge, .enge> liikuv kinnitusosa, (ukse)hing vanast ollu usse sagare, nüid om enge vanasti olevat olnud uksesagarad (puust uksehinged), nüüd on hinged

.engipäe <.engipäevä, .engi.päevä> hingedepäev engipäe om sügüskuu tõisel päeväl hingedepäev on novembrikuu teisel päeval

enämp ~ enämb ~ enäp <enä(m)pe ~ enämbe, enä(m)pet ~ enämbet> enam, rohkem miis tahts ikki enämp ja enämp raha saia mees tahtis ikka rohkem ja rohkem raha saada; nägemin om puudulik, midägi tetä enämb ei näe nägemine on puudulik, midagi teha enam ei näe vt änämp, änäp, ääp

enämpest ~ enämbest enamasti; enamjagu lassin ollive enämbest tüdrigu klassis olid enamjaolt tüdrukud; enämpest jaost om iki seante asi, et parep süü enne ja palu peräst enamasti on ikka niimoodi, et parem söö enne ja palu pärast vt änäpest

ere <ere, eret> hõre ku rüga ästi ere om, sis võrsus kui rukis hästi hõre on, siis võrsub; ennep putti mõni ere vihmapisar enne kukkus mõni hõre vihmapiisk; vahe olli püstülaudest, mis ollive eres kujunu vahe oli püstlaudadest, mis olid hõredaks kuivanud

ereline ~ erelene1 <erelise ~ erelese, erelist ~ erelest> herilane erelise om lõikuskuu eriti ullu herilased on augustikuul eriti hullud

esi.ende iseenda esiende tüüge tat om saad iseenda tööga seda on saadud

esines eriti na om esines ää süvvä nad on eriti head süüa

esiärätine <esiärätise, esiärätist> iseäralik temä om seante esiärätine ta on selline iseäralik

esä <esä, esät>
1. isa lääp esäl läheb isa juurde; esä käs'k poiga obest ette panna isa käskis pojal hobuse ette rakendada; esäte isata; .essä isasse, isa moodi
2. isane esä kuus'k om aru, ilma käbudede isane kuusk on harv, ilma käbideta

esämaa <esämaa, esämaad> isamaa Eestimaa om mede esämaa Eesti on meie isamaa

esäs´k <esäski, esäskit> mees (halvustavalt) sii esäs´k om õite väge täüs see mees on õige väge täis

.ialine ~ .iäline <.ialise ~ .iälise, .ialist ~ .iälist>
1. vanune, teatud eas olev laits om joba kooli iäline laps on juba kooliealine
2. täisealine temä om iäline näiu tema on täisealine neiu

ida <ia, ida> idu rüä idase om punatse, tõiste ida om valge rukki idud on punased, teiste (viljade) idud on valged

ige <ige ~ igeme, iget> ige valu om igemide sehen igemed on valulikud

igi <igi, igi>
1. higi küll rühmip, nii et igi tilgup küll rabab, nii et higi tilgub; obese igi andas joodikul sissi, sõs lää viin tal irmses joodikule antakse hobuse higi, siis muutub viin talle vastikuks
2. nõgi, piibu- või korstnapigi piibu sehen om paks piibu igi piibu sees on paks piibupigi

igäven ~ igävene <igävese, igävest>
1. igavene, ajaliselt lõputu, püsiv sii om üits igävene sõna see on üks igavene (st väga vana) sõna
2. ilmatu suur, tohutu igävesi päkku mõts täüs ilmatu suuri puravikke mets täis
3. väga, üsna, päris igävene must suitsunu ümärikse pal´kest tare väga must suitsunud ümarpalkidest tare

igävest ~ igäveste
1. igavesti, igaveseks sii om tõise igävest magama panden see on teise igaveseks magama pannud (st ära tapnud)
2. väga, tohutult, täiesti üits luvva kunts ärä kulunu igävest üks luua konts, täiesti ära kulunud

ihnits <ihnitse, ihnitset> ihnuskoi, kooner, ihne inimene ta om seante ihnits ta on selline ihnuskoi

ihtine <ihtitse, ihtist> mürgine karupütsikit luumele es anta, nii om ihtitse ja neid luum ei süü karuputki (kodu)loomadele ei antud, need on mürgised ja loom ei söö neid

.iilme ~ .iil´me <.iili, iili>
1. hiilima, luurama, varitsema miis lännü vaateme, iil´me mees läinud vaatama, luurama
2. himustama, (salaja) soovima sii om ihne, ken iilip kokku panna raami see on ihne, kes himustab koguda kraami (st vara)

iiruk ~ iiruke <iiruku ~ iirukse, iirukut ~ iirukset> hiirekarva hall obene al´l om, sis kutsuts al´l iiruke kui hobune hall on, siis kutsutakse (teda) halliks hiirukeseks; al´l iiruk, iire karva hall hiiruke, hiire karva

iist
1. eest üits taht´s viie kopka iist, mõni taht´s kümne kopka iist üks tahtis viie kopika eest, mõni tahtis kümne kopika eest (osta, müüa vms)
2. asemel ommuku tüdrik om lännu karjatse iist karja hommikul on tüdruk karjase asemel karja läinud

ilmas´ante ~ ilmas´anti
1. asjata, asjatu sii om ilmaaigu, ilmaśanti puha see on ilmaaegu, asjatu kõik
2. tasuta ilmaśante ei teeni ka kennigi tasuta ei teeni (st tee tööd) ka keegi

ilmatune <ilmatuse ~ ilmatse, ilmatust ~ ilmatset> Krk tohutu suur, ilmatu suur akentel om nüid suure ilmatse ruudi akendel on nüüd ilmatu suured ruudud

ilust ~ iluste ~ ilusti ilusti, kenasti sii om iluste ennast vällä ehiten see on ennast ilusti ära ehtinud

.imbume <.imbude, .imbu> hauduma, imalduma (toidu kohta) teräse om salven ärä imbunu terad on salves ära haudunud