[MES] Mulgi sõnastik

al´las <.al´le ~ .al´la, al´last>
1. haljas, roheline kik tiiveere om al´le joba kõik teeperved on juba haljad
2. klaar, selge lasti kiiä seni, ku al´las liim pääl olli lasti seni keeda, kuni selge leem peale tuli
3. läikiv, hiilgav (nt puhtusest) miul olli iki nõu al´le, puhtes küürit minul olid ikka nõud hiilgavad, puhtaks küüritud

ammat ~ ammat´ <ammadi, ammatit ~ ammadit> amet ega ammat' süvvä ei küsü ega amet süüa ei küsi

.andme ~ .anme <anda, anna> andma andan andes; andas antakse; anna miul! anna minule!; anna (t)suukest! anna suud!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; anna siale neid külmä rabat kardulid anna seale neid külmavõetud kartuleid; ańd ~ ańds selle võõrile inimestele andis selle võõrastele inimestele; ańds äbemede sõnu vastu andis (ütles) häbematuid sõnu vastu; anden ~ andan andnud, oleks pidanud andma; ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele

.angume <.angude, .angu> hanguma, tarretuma angus hangub; sül´t om ärä angunu sült on ära hangunud

eerik <eeriku ~ eerigu, eerikut> heeringas ma anni tal eerikut süvvä ma andsin talle heeringat süüa

emä <emä, emät> ema emä õpaś esi kodun lugeme ema õpetas ise kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emäl ütelt unel emale öeldud unes; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud; emäte laits emata laps; .emmä emasse, ema moodi

ennep ~ ennemp ~ enep ~ enemp
1. ennemalt, ennist alle ennep läits siit müüdä alles ennist läks siit mööda
2. varem, enne enep elli ta ku sańt varem elas ta kui sant

enämpest ~ enämbest enamasti; enamjagu lassin ollive enämbest tüdrigu klassis olid enamjaolt tüdrukud; enämpest jaost om iki seante asi, et parep süü enne ja palu peräst enamasti on ikka niimoodi, et parem söö enne ja palu pärast vt änäpest

esines eriti na om esines ää süvvä nad on eriti head süüa

igäve <igäve, igävet> igav, üksluine, tüütu üits süük´ lää ka igäves(e) ühesugune söök läheb ka üksluiseks

igäven ~ igävene <igävese, igävest>
1. igavene, ajaliselt lõputu, püsiv sii om üits igävene sõna see on üks igavene (st väga vana) sõna
2. ilmatu suur, tohutu igävesi päkku mõts täüs ilmatu suuri puravikke mets täis
3. väga, üsna, päris igävene must suitsunu ümärikse pal´kest tare väga must suitsunud ümarpalkidest tare

ihtine <ihtitse, ihtist> mürgine karupütsikit luumele es anta, nii om ihtitse ja neid luum ei süü karuputki (kodu)loomadele ei antud, need on mürgised ja loom ei söö neid

.julgeme <.julgede, .julge> tihkama, söandama, julgema aga ma es julge kah, süä läits kül´mäs ku jää, akasi pel´gäme aga ma ei julgenud ka, süda läks külmaks kui jää, hakkasin kartma

jääduteme <jäädute, jäädude> jahutama, jahtuda laskma sann tahap jäädute, muidu om õige vingune sauna tuleb jahtuda lasta, muidu on väga vingune vt jääbuteme

.kahkume <.kahkude, .kahku>
1. kuivama, tahenema pesu olli peris kenäst vällän är kahkunu pesu oli päris kenasti väljas ära tahenenud
2. natuke külmuma; hanguma sül´t om juba ärä kahkunu sült on juba ära hangunud; om vähä jääd pääle kahkunu on natuke jääd peale külmunud

kahre <kahre ~ .kahre, kahret>
1. kare, krobeline, karune kahre village lamba olli kareda villaga lambad olid; midägi kahret es ole, sile kikk midagi karedat ei olnud, sile kõik
2. karge, karastav; tahe seante kahre kül´m vesi selline karge külm vesi; sül´t om ää kahre süvvä, ku ta äste kül´m ja kõva om sült on hea tahe süüa, kui ta väga külm ja kõva on

.kandme ~ .kanme <kanda, kanna>
1. kandma, tooma, viima ein om vaja sissi kanda hein on vaja sisse kanda (st tuua)
2. taluma, välja kannatama kes kurptust kand, kuivas ärä kes kurbust kannatab, kuivab ära; anna nii pal´lu ku su eldus kand anna nii palju kui su heldus kannab (st lubab)
3. riideid jms kandma lind kand oma sule ärä ja sa ei jõvva oma rõõvit ärä kanda lind kannab oma suled ära ja sina ei jõua oma riideid ära kanda (etteheide sellele, kes palavaga lahti riietub)

kapust <kapuste, kapustet> kapsas kapuste om uiskel ärä süüd kapsad on usside poolt ära söödud; kapuste uisk kapsauss; kapuste sup´p kapsasupp

karu1 <karu, karu ~ karut> karu karul om ütsme mehe süä ja üte mehe jõud karul on üheksa mehe süda ja ühe mehe jõud

kaup <kauba, .kaupa>
1. kaup, ostu-müügi objekt, kraam ma lubasi Margussel kaupa tuvva ma lubasin Margusele kaupa tuua
2. kokkulepe mis kaup siul selle perenaesege om? mis kokkulepe sul selle perenaisega on?; nüid om kaup kokku lännu, seni kauplime, ku kaup kokku läits nüüd on kokkulepe sõlmitud, seni kauplesime, kui kokku sai lepitud

.kergest ~ .ker´gest ~ .kergeste lihtsalt, kergesti neid süse es saa nõnda kergest, sõs tulimaade päält sai neid süsi ei saanud nii lihtsalt, siis alemaade pealt sai

kippame <kipate, kippa> nihutama, nihkuma kippa edesi, ma istu siu kõrva nihuta ennast edasi, ma istun sinu kõrvale

kirst <kirstu, .kirstu>
1. puust kast riiete, toidukraami hoidmiseks sääl ollu sõs kirst kesvi täis seal olnud siis kirst otri täis
2. puusärk, surnukirst panti sinna pääle seni ku kirst tuudi (surnu) pandi sinna peale, seniks kui puusärk toodi

.kitme <kittä, kitä>
1. kiitma mia kitä siut mehel ma kiidan sind mehele (st et sa saaksid mehele)
2. lausuma, ütlema temä kit´t, no sedäsi sii asi ei lää tema ütles, et niimoodi see asi ei lähe

kobeve ~ kobev <kobeve, kobevet> kobe; kohev kobev leib om ää süvvä kohevat leiba on hea süüa

komme <.kombe, kommet>
1. tava, traditsiooniline toimimisviis sääl võtsi ma oma kombe perrä sõna seal (pulmas) võtsin ma oma kombe järgi sõna
2. harjumus, kalduvus miu tüdär om arit kombege minu tütar on haritud kommetega

.kopsame <kopsate, .kopsa> kopsima; äkki välja ütlema ma kopsa seantsit sõnu, egä ma siiperäst viil kuri ole ma ütlen selliseid sõnu, ega ma sellepärast veel kuri ei ole

kubel <kubla, .kupla> nahapunn, vistrik, vill laits o ninda sääskel ärä süüd ku kublakuhi sääsed on lapse nõnda ära söönud, et ta on kui kublakuhi

kunagi
1. mingil ajal või temä kunagi kodu tule, jorutep päle või tema millalgi koju tuleb, jorutab pealegi
2. mitte iialgi kunagi sina ei näe, et temäl üits ää tuju om sa ei näe mitte iial, et temal hea tuju on
3. rõhumäärsõnana sii rüük ku torupil´l kunagi see röökis nagu torupill kunagi

kurat´ <kuradi ~ kurati, kuratit>
1. kurat kuratil kuradile
2. kirumis- ja vandesõna muidu sõna järgi ei kõnele kui kurat´ ehen ei käü muidu sõna järele ei ütle, kui vandesõna ees ei käi

kuruk ~ kuruke <kurukse, kurukest> (leiva)nukk ku süüt levä ärä, sis jääs levä kuruke kui sööd leiva ära, siis jääb leivanukk (järele)

kuusiksiin´ <kuusikseene, kuusiksiint> kuuseriisikad kuusikseene süä om jutilise kuuseriisikate südamikud on triibulised

landsiteme ~ lantsiteme <lantsite, lantside>
1. vitsaga lööma, peksma; sundima ma taht sedä lehmä kohe lantsite ma tahtsin seda lehma kohe vitsaga lüüa
2. midagi hoogsalt tegema; süüa vitsutama lehmil om põhk ehen, lantsitegu nüid ennest täis lehmadel on põhk ees, vitsutagu nüüd ennast täis (süüa)

.lirtame <lirdate ~ lirdade, .lirta>
1. edvistama, tühja juttu ajama muti lirtave müüdä külä mutid ajavad küla peal tühja juttu
2. ringi jooksma; edvistama ta taht lirdate egäl pool, mes sa sis järgi lirtat! tema tahab igal pool ringi joosta, mis sina siis (kohe) järele jooksed!

loosterteme ~ loosterdeme <loosterte, loosterde> hulkuma küll sina ka loostertet ilma müüdä küll sina ka hulgud mööda ilma

.luutme <.luuta, looda> lootma mia looda iki siu pääle ma loodan ikka sinu peale

läbeme <läbede ~ läpede, läbe ~ läpe> maldama, läbema ei läbe mitte süvva kah ei malda isegi süüa ka

lähäteme <lähäte, lähäde> Krk saatma, lähetama ma lähädi ärä sõna oma sõbral ma saatsin oma sõbrale sõna

magjavus <magjavuse, magjavust> maius magjavuse aśju ta muutku ost ja süü maiustuse asju (st maiustusi) ta muudkui ostab ja sööb vt mag´avus, makjus

manu
1. juurde sõs olli tullu sõnna kõrtsi manu üits vana miis siis oli sinna kõrtsi juurde tulnud üks vana mees
2. kaasa emä sel aal tegis esäl süvvä ja säädś leväkotti manu võtta ema tegi sel ajal isale süüa ja pakkis leivakotti kaasa

mauk <maugu, .mauku> (jäme) vorst suurmige täidet mauk om ää süvvä tangudega täidetud vorst on hea süüa

mujalt mujalt, teisest kohast pidive oma söe oleme ja mujalt neid süse es saa pidid oma söed olema ja mujalt neid süsi ei saanud

muna <muna, muna> muna muna om ommuku ää süvvä muna on hea hommikul süüa

.mõistme <.mõista, mõista ~ mõśta>
1. oskama ma ei mõista süvvä tetä ma ei oska süüa teha
2. määrama, mõistma valla puult mõśteti, et säält piap üits obene siiä saama vald määras, et seal peab üks hobune siia saama (st toodama)

möl´l <mölli, .mölli> poolvedel toit ei taha seast mölli süvvä ei taha sellist poolvedelat toitu süüa

na ~ naa <nende, neid> nad na lätsiv peris süli kokku kateksi nad läksid kahekesi päris sülitsi kokku

.nihva Trv nurja süvvä saab küll, aga õllega võib nihva minna: linnassa om kopitama minnu süüa saab küll, aga õllega võib nurja minna: linnased on kopitama läinud

nurganaine <nurganaise, nurganaist> äsja sünnitanud naine süvvä anti nurganaisel, mis ta esi taht´, paremped iki süüa anti nurganaisele, mis ta ise tahtis, ikka paremat

.näk´me <.näkki, näki> näksima, näkkima ta tahtś söögi man näkki ta tahtis toidu juures näksida (st mitte kõike süüa)

.nüüstme <.nüüstä, nüüstä> sügama, hõõruma nüüstä miu selgä! süga mu selga!

os´s2 <ossi, .ossi> lastek liha, lihatükk sis saa ma saia süvvä, oma käege ossi võtta siis saan mina saia süüa, oma käega liha võtta (rhvl)

paase <.paasme, paaset>
1. pahmas, suur viljalade rihaalusen olliv suure paasme rehealuses olid suured pahmad
2. pasmas, kangamõõt, 30 lõnga kümme sõna om paasmen pasmas on kümme sõna (sõna on kolm lõnga)

palu <palu, palu ~ palut> nõmm, palu palu pääl om ää luumel süvvä nõmmel on loomadel hea süüa

palve <.palve, palvet> palve, palvus seni ku tõise palvet lugenu laulen nemä ka üten järgi kuni teised palvet lugenud, laulnud nemad ka üheskoos järgi (koduvaimudest)

parep <parepe ~ parebe, parepet> Krk parem parep ärden andagi, sii es ole kelleki annak! parem oleks olnud, kui sa ei oleks andnudki, see ei olnud and ega midagi!; mia siut küll avite ei saa, ei mõista parepet nõu anda mina sind küll aidata ei saa, ei oska paremat nõu anda

peerästeme <peeräste, peeräste> Krk raiskama, pillama (toidu kohta), maiustama sõs aeti külärahvas kokku ja sõs olli üits pidu, sai üits kõrd peeräste siis aeti külarahvas kokku ja siis oli üks pidu, sai ükskord pillavalt süüa

peräst
1. pärast, hiljem anna nüid süvvä jälle, küll me sul peräst tagasi massame anna nüüd jälle süüa, küll me sulle pärast tagasi maksame
2. postpositsioonina noorest peräst sai kedrät ja kangit koet ja kikke noorena sai kedratud ja kangaid kootud ja kõike

pudruteme <pudrute, pudrude> putru tegema, pudrutama ma-p akka egä päe pudruteme ma ei hakka iga päev pudrutama (st süüa tegema)

.puul´ba ~ .puul´be ~ .puul´pe <.puul´ba ~ .puul´be ~ .puul´pe, .puul´bat ~ puul´bet ~ puul´pet> laupäev puul´ba ~ puul´pe tetti sanna laupäeval tehti sauna; puul´belt ~ puul´pelt olli sann ja vihuti laupäeviti oli saun ja viheldi vt .lauba ~ .laube

pööris ~ pöörus <pöörise ~ pööruse, pöörist ~ pöörust> pudrumänd, pudrupööris lasti jahu pöörusege segäden sissi seni ku paksus lasti jahu männaga segades sisse, kuni paksus (läks) vt püürus

.saatme <.saata, saada> saatma ma saada siut ma saadan sind; kiri om vaja ärä saata kiri on vaja ära saata

.sal´me <.salli, salli>
1. sallima ta es või miut salli ta ei sallinud mind
2. armastama mia salli siut ma armastan sind

sann <sanna, .sanna> saun ku sann om lämmes kütet, sis om ää vihtu kui saun on soojaks köetud, siis on hea vihelda

sea ~ sia ~ sa <siu ~ su, siut ~ sut> sina siut ei või usku sind ei saa uskuda; ma tahas oma pojal sut naises võtta ma tahaks oma pojale sind naiseks võtta

seni nii kaua kui, seni seni kui ~ seni ku ~ senigu kuni; ja mina olli sääl varjun seni ku sii kange vihm ärä jäi ja mina olin seal varjus, kuni see tugev vihm järele jäi; sai sedäsi ärä pesset jäll seni kui sõs massin tulli sai sedasi ära pekstud jälle, seni kui siis masin tuli (rehepeksust); senigu siu jala om miu lavva all, kullet miut! nii kaua kui sinu jalad on minu laua all, kuulad mind!

.summagi üldsegi, sugugi ma ei mõista siut summagi ma ei ei mõista sind sugugi

.suurun ~ .suurune <.suuruse, .suurust> sama suur kui, suurune no mailma töńn es ole aga paingi suurune olli no ilmatu (suur) tünn ei olnud, aga ämbri suurune oli

sõna <sõna, sõna ~ sõnat> sõna, sõnavõtt ikki seantsit sõnu olli vägä pal'lu, mis üte kihelkonna inimese täädsiv, aga tõesen vallan tõene es tää ikka selliseid sõnu oli väga palju, mida ühe kihelkonna inimesed teadsid, aga teises vallas teine ei teadnud

süli <süle, süle> süli süle ja säl´läge oles sääl miut vastu võet mind oleks seal süle ja seljaga vastu võetud

süng ~ sünk <süngä, .sünkä> Trv mätas suu sehen om süngä soos on mättad

süsi <süe ~ söe, sütt> süsi ta õhut´s sütt palame ta puhus süsi põlema

uputeme1 <upute, upude>
1. uputama, üle ujutama meil egä keväde uputs meil igal kevadel ujutab üle (põllud)
2. uputama Vanapagan ütel´ Antsul sedäviisi, siut ei upute vesi või palude tuli ärä Vanapagan öelnud Antsule niimoodi, (et) sind ei uputa vesi või põleta tuli ära

vaat´ <vaadi, .vaati> vaat, tünn no õlle vaadi olli suure vaadi, tońn om väiku no õllevaadid olid suured vaadid, tünn on väike (nende kõrval)

.vaene <.vaese, vaest>
1. vaene, varatu asuniku tullive, nä olli irmus vaese, midägi es ole asunikud tulid, nad olid väga vaesed, midagi ei olnud
2. õnnetu ta olli üits vaene sańt ta oli üks õnnetu sant

vara1 varakult, vara ommuku vara minti lõikame seni ku õhtuni hommikul vara mindi niitma, (niideti) kuni õhtuni

veebrual´ <veebruali, .veebruali> veebruar, kalendriaasta teine kuu veebruali kuu om talve süä veebruarikuu on talve süda

.viime <viia ~ viiä, vii> viima viit põrgus talutüdär tõllage nindagu kõlinen talutütar viidud tõllaga kõlinal põrgusse; ma vii siut täembe kodu ma viin sind täna koju

vägev ~ vägeve <vägeve, vägevet>
1. (väga) tugev ta olli vägev miis ta oli väga tugev mees
2. rasvane (liha kohta) mia ei süü vägevet ma ei söö rasvast (liha)