[MES] Mulgi sõnastik

.aidu <.aidu, .aidut> (sea)sulg, latter, aed .aidus(e) sulgu, lahtrisse; sõs viiti noorik lamba aidu manu siis viidi pruut lambaaia juurde (pulmakommetest)

iiruk ~ iiruke <iiruku ~ iirukse, iirukut ~ iirukset> hiirekarva hall obene al´l om, sis kutsuts al´l iiruke kui hobune hall on, siis kutsutakse (teda) halliks hiirukeseks; al´l iiruk, iire karva hall hiiruke, hiire karva

jutus <jutuse ~ jutusse, jutust> jutlus luge issämeie, sõs akkas jutust ütleme (pastor) loeb meieisapalve ära, siis hakkab jutlustama

.juurdume <.juurdude, .juurdu> juurduma, kasvama hakkama ku vao ülearu ahtikse om, siis kardul juurdus juba vahepääl vällä kui vaod liiga kitsad on, siis kartul hakkab juba vahepeal välja kasvama (vaost)

kainal ~ kaenal <.kainla ~ .kaenla, .kainlat ~ .kaenlat> kaenal vii obesel siit raasik kaenlage vii hobusele siit natuke kaenlaga (heinu) vt .kan´dla ~ .kan´dle

kikk <kiku, kikku> pikuti üle leiva lõigatud viil kate käe kikk kahe käe leivaviil; ku ta ütest kül´lest lõigati, siss olli ta kikk, ku ris´ti otsast, siss oli kanik kui ta ühest küljest lõigati, siis oli ta kikk, kui risti otsast, siis oli kannikas (leivast)

kimm2 <kimma, .kimma> ving, karm ku siibre vara kinni panet, siis tule söe kimma ahjust kui siibri (liiga) vara kinni paned, siis tuleb söevingu ahjust

kottelt ~ kottalt
1. kohast kui ta ninda kogu päe kõhutep, aap mõnest kottelt tii umbe küll kui ta niimoodi terve päeva tuiskab, ajab mõnest kohast tee umbe küll
2. juurest, lähedalt temä läits mede kottalt ~ kottelt müüdä ta läks meie juurest mööda; saabas om siit valla kaala kottelt saabas on siit (õmblusest) lahti sääre juurest

kuigi kuigi, eriti ka nüid ei elä na siin kuigi kavva, näe võtave mandi ja läeve ka nüüd ei ela nad siin eriti kaua, näe, võtavad (oma) kraami ja lähevad

kuruk ~ kuruke <kurukse, kurukest> (leiva)nukk ku süüt levä ärä, sis jääs levä kuruke kui sööd leiva ära, siis jääb leivanukk (järele)

kõrik ~ kõõrik <kõrigu ~ kõriku ~ kõõriku, kõrikut ~ kõõrikut>
1. kokkuõmblemata vaipseelik kõõrikul om ollu tina ehte all vaipseelikul on olnud tinaehted all (servas)
2. pruudilinik laulatsepoisi võtive sis pääle laulatust kõriku pääst ärä piitsavarrege peiupoisid võtsid siis pärast laulatust kõriku (pruudi) peast piitsavarrega ära

lek´k <leki, lekki> (metall)plekk ku tulli lekknõu, nii olli juba parembe mõske kui plekknõud tulid, (siis) need olid juba lihtsamad pesta vt kard

libisteme <libiste, libiste>
1. lipitsema temä libist egäüte ehen Hls tema lipitses igaühe ees
2. libistama, midagi pealiskaudselt tegema sa pühit, sis pühi, ärä libiste pal´t (kui) sa pühid, siis pühi, ära niisama libista

.lirtame <lirdate ~ lirdade, .lirta>
1. edvistama, tühja juttu ajama muti lirtave müüdä külä mutid ajavad küla peal tühja juttu
2. ringi jooksma; edvistama ta taht lirdate egäl pool, mes sa sis järgi lirtat! tema tahab igal pool ringi joosta, mis sina siis (kohe) järele jooksed!

.luksme <.luksu ~ .luksi, luksu ~ luksi> luksuma laits akaś luksme laps hakkas luksuma; ku latsel om kül´m, laits luksip kui lapsel on külm, (siis) laps luksub

lukuteme2 <lukute, lukude> lokutama, karjaselaulu laulma ku karjatse mõtsa lätsive, lukutive ja laulive kui karjased metsa läksid, (siis) lokutasid ja laulsid

mokalil´l <mokalilli, moka.lilli> huulhein kasvas samle pääl, ku moka katik om, sis õõru moka pääle (huulhein) kasvab sambla peal, kui huuled katki on, siis hõõru huule peale vt eläjemokk, lehmämokk

nurm <nurme, .nurme> põld, nurm ku aki nurmen laiali olliva, siis pidi enne kokku vedämä Trv kui (vilja)hakid põllu peal laiali olid, siis pidi (need) enne kokku vedama

nõlvakil ~ nõlvakul kallakil, kallakile tõmba nõlvakil ~ nõlvakul, sõs saat kätte nõlva siist tõmba kallakile, siis saad kätte nõlva (serva) seest

.oidme <oida, oia> hoidma; kokku hoidma oia mut tali aiga üle hoia mind üle talve; oiat, sõs saa sul elus aas hoiad (kokku), siis jätkub sulle eluks ajaks

os´s2 <ossi, .ossi> lastek liha, lihatükk sis saa ma saia süvvä, oma käege ossi võtta siis saan mina saia süüa, oma käega liha võtta (rhvl)

paha <paha, paha> paha, halb, kuri kui pilve aigamüüdä tullive sõs täheńts jo paha ilma kui pilved aeglaselt tulid, siis tähendas (see) juba halba ilma

.paistme <.paista, paista ~ paśta>
1. paistma, särama pirla vaat päe paśtap praegu, vaata, päike paistab
2. soojendama paśta ennäst ahju ehen soojenda ennast ahju eest
3. pleegitama kas päe om na sedäsi ärä paistan? kas päike on need niiviisi ära pleegitanud?
4. paistma, näha olema siisamagi mis siit paistap om lagunu kõik ärä seesamagi, mis siit näha (on), on kõik ära lagunenud

paju <paju, paju> paju sääl ei ole muut ku leppi om ja pajusit seal ei ole muud kui leppasid ja pajusid; ku talves natuke lehtlisi paju okse lõeguti, sis võis na lahedaste üle talve pidäde kui talveks natuke lehtedega pajuoksi lõigati, siis võis nad vabalt üle talve pidada (lammastest)

pikäli selili, pikali ku vähägi jalg lää sõs ole mahan pikäli kui vähegi jalg (valesti) läheb, siis olen maas pikali

rehi <rehe ~ reha, reht ~ rehet>
1. korraga kuivatav ja pekstav vili ku ta kuju olli, sis akati üüse rehet pesme kui ta (vili) kuiv oli, siis hakati öösel reht peksma vt rihe
2. ruum vilja kuivatamiseks ja peksmiseks sis viiti rügä kodu riha ala siis viidi rukis koju rehe alla vt riha-alune

seni nii kaua kui, seni seni kui ~ seni ku ~ senigu kuni; ja mina olli sääl varjun seni ku sii kange vihm ärä jäi ja mina olin seal varjus, kuni see tugev vihm järele jäi; sai sedäsi ärä pesset jäll seni kui sõs massin tulli sai sedasi ära pekstud jälle, seni kui siis masin tuli (rehepeksust); senigu siu jala om miu lavva all, kullet miut! nii kaua kui sinu jalad on minu laua all, kuulad mind!

tagasi
1. tagasi, tahapoole ütel´ et temä es saa änäp tagasi käändä ütles, et ta ei saanud enam tagasi pöörata
2. enne, varem, tagasi a sii olli kolm neli aastet tagasi aga see oli kolm-neli aastat tagasi

.tundme <tunda, tunne>
1. tundma, tuttav olema mea tuusi temät ma tundsin teda
2. tunda olema ku ta vanas läits sii olli tunda sis ku ta änäm ää es ole kui ta vanaks läks, (siis) see oli tunda, siis kui ta enam hea ei olnud
3. näha olema nii om pirla alle vähä tunda, nii kooba augu sääl need on praegu(gi) alles natuke näha, need koopaaugud seal

tõine <tõise, tõist>
1. teine tõine poig olli Piiter (vanuselt) teine poeg oli Peeter
2. järgmine, teine saisiv sääl üte üü üleven ja tõine üü võeti maha jälle seisid seal ühe öö üleval ja järgmine öö võeti maha jälle (rehepeksust)
3. keegi teine tõise ütelnu no ku sa esi teit sõs kannate esi kah teised öelnud, (et) no kui sa ise tegid, siis kannata ise ka

vabandeme ~ vabanteme <vabante, vabande> vabandama ma ütli et palus vabante, a ma ei tää kun sii Meeme tänäv om ma ütlesin, et paluksin vabandada, aga ma ei tea, kus see Meeme tänav on

viimäte ~ viimäti
1. viimati, kõige hiljem viimati lätsiv na siit ärä, kos na sis viiti sugulaste manu või viimati läksid nad siit ära, kuhu nad siis viidi, sugulaste juurde või (kuhugi)
2. lõpuks, viimaks üits tükk aiga kurtnu ja sõs viimäte lännu ärä mõtsa hulk aega seisnud ja siis lõpuks läinud ära metsa
3. võib-olla, äkki, koguni ei tää mis ta tege, viimäti tapp ärä kah ei tea, mis teeb, võib-olla tapab ära ka