[MES] Mulgi sõnastik

.aigus <.aiguse, .aigust> haigus, tõbi jumala aiguse puha, pal´t luu murd om esi tett aigus jumala haigused kõik, ainult luumurd on enda põhjustatud haigus

.andme ~ .anme <anda, anna> andma andan andes; andas antakse; anna miul! anna minule!; anna (t)suukest! anna suud!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; anna siale neid külmä rabat kardulid anna seale neid külmavõetud kartuleid; ańd ~ ańds selle võõrile inimestele andis selle võõrastele inimestele; ańds äbemede sõnu vastu andis (ütles) häbematuid sõnu vastu; anden ~ andan andnud, oleks pidanud andma; ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele

ao.valgus <ao.valguse, ao.valgust> ehavalgus ei paśta aovalgust änäp ei paista ehavalgust enam

ega ~ egä ega egä ta elu aig ei kurda ega ta eluaeg ei pea vastu

ehiteme <ehite, ehide>
1. ehitama, püstitama me nüid esi ehitime sanna me nüüd ise ehitasime sauna; ritta om na sinnä ehiten ne uune ritta on nad sinna ehitanud need hooned
2. ehtima, korrastama suviste pühade aigu ehitide kige nägusep kotus kaśkege ärä suviste pühade ajal ehiti kõige ilusam koht kaskedega ära

imeteme <imete, imede> imetama ku kolm suurt riidit imedets, sellest kasvas nõid kui kolm suurt reedet imetatakse, sellest (lapsest) kasvab nõid; pal´le pääge es tohi sannan last imete, pidi tanu pähän oleme palja peaga ei tohtinud saunas last imetada, pidi tanu peas olema

.ingel <.ingle, .ingelt ~ .inglit> ingel kellest temä tett om, sedä ei tää ingli ka taevan kellest tema tehtud on (st kelle moodi ta on), seda ei tea ka inglid taevas vt engel

jakkume <jakkude, jakku> jätkuma, piisavalt olema liha tarviti esi ärä, par´tse peeti vähä ja müigi jaos es jakku liha tarvitati ise ära, parte peeti vähe ja müügi jaoks ei jätkunud vt jäkkume

ka2 kas ka ilm sadame lä? kas ilm läheb sajule?; ka mea tas putti? kas ma teda puudutasin?; ka sa elät iki vanat muudu? kas sa elad ikka vana moodi?; ka te inimese kodun om? kas teie inimesed on kodus?

.kaeme <.kaede ~ kaia, kae>
1. vaatama sa ei kae ende ette, jooset üle pää kaala sa ei vaata enda ette, jooksed ülepeakaela
2. katsuma, tundma sii om käege kaia, et sii võle om see on käega katsuda, et see vale on
3. hankima, muretsema, otsima kae ruttu ruukośt lavva pääle otsi ruttu pruukost laua peale
4. püüdma, üritama kae aiksalt kari mõtsa aia püüa kari õigel ajal metsa (heinamaale) ajada

.kaibame <kaevate ~ kaevade, .kaiba> kaebama sii mõni asi nüid är kaevate, ka sa kaibamede ei või jättä? see nüüd mõni asi ära kaevata, kas sa kaebamata ei või jätta?

.kange <.kange, .kanget>
1. kange, kõva, jäik miul om kondi kange ku vana undil mul on kondid kanged nagu vanal hundil
2. tugev, suur, kõva kange jõuge palas suure leegiga põleb; sii om ike üits kange sõamiis see on ikka üks kõva sõjamees
3. kontsentreeritud, kange küll om kõva ja kange, mea tat võtta ei või küll on tugev ja kange (viin), mina teda võtta ei saa
4. kangesti kange kivine maa, pal´lu kive kangesti kivine maa, palju kive

.kestme <.kesta, kesta>
1. ajaliselt kestma üitsigi asi ei või egävesti kesta ükski asi ei või igavesti kesta
2. vastu pidama kerese kivi om ümärikse maakivi, üits aasta kestave pal´t kerisekivid on ümarikud maakivid, ühe aasta kestavad ainult

.kiitme <.kiitä, keedä> keetma mea keedäs ärä küll, ei ole keedetevet mina keedaks ära küll, ei ole, mida keeta

kohekilt Hel mingist kohast, kuskilt päev kõrvet kik vil´lä põllu pääl ärä, es ole kohekilt midägi võtta päike kõrvetas kõik vilja põllu peal ära, ei olnud kuskilt midagi võtta

kukme ~ kukkume <.kukku, kuku> kukkuma (käo kohta) ku kesvä pää vällä tuleve, sis kägu enäp ei kuku kui oder on pea loonud, siis kägu enam ei kuku

.kunnigil kuskil ega ma sõan kunnigil käenu ei ole, sõtta saanu ei ole ega ma sõjas kuskil käinud ei ole, sõtta saanud ei ole vt ka kunnigi ~ kunnegi

.kuskilt mingist kohast, kuskilt Eesti aig es ole meil kuskilt sedä võtta Eesti ajal ei olnud meil seda kuskilt võtta vt .kustigilt

kõltsuteme <kõltsute, kõltsude> kõlksutama naiste kirves ei pel´gä kivi kah, muud ku kõltsute naiste kirves ei pelga kivi ka, muudkui kõlksuta

kõrvenik <kõrvenigu ~ kõrveniku, kõrvenikut> põlenud mets mul tulli kõrvenik vasta mulle tuli põlenud mets vastu (st jõudsin põlenud metsa äärde)

.kängu
1. väikseks, kiduraks sii laits om küll kängu jäänu see laps on küll väikseks jäänud
2. kimpu, jänni ku sedä tüüd ei tetä, ilm jääs ju kängu kui seda tööd ei tehta(ks), maailm jääks ju jänni

käperteme <käperte, käperde>
1. käperdama, kobama, kompama, katsuma poiss käper´t tüdrikut poiss käperdas tüdrukut
2. käpukil käima, roomama joba käperts, lää kui üits ribin nel´lä käpä pääl juba roomab, läheb nagu ribinal nelja käpa peal
3. aeglaselt ja saamatult tegema, vusserdama sii om ärä käperdet, sii ei pia vihma see on saamatult tehtud, see ei pea vihma (heinakuhja kohta)

külü <külü, külü> külv meil om külü maha tett meil on külv maha tehtud

.leekam <.leekame, .leekamet>
1. kergete elukommetega tüdruk leekam pani leeku tüdruk jooksis ära
2. meeldiv tüdruk vada kus om leekam, aga miis om ette jõudan, jäime ilma vaata, kus on kena tüdruk, aga (teine) mees on ette jõudnud, jäime ilma vt liikam

lek´k <leki, lekki> (metall)plekk ku tulli lekknõu, nii olli juba parembe mõske kui plekknõud tulid, (siis) need olid juba lihtsamad pesta vt kard

liit´ <leedi, .liiti> pliit meil ahju es ole kortlemajan, leibä tetti leedi all meil ei olnud kortermajas ahju, leiba tehti pliidi ahjus

liriseme <liriste, lirise>
1. välja lobisema pia suu kinni, et sa ärä ei liriste! pea suu kinni, et sa välja ei lobiseks!
2. klirisema nii laasi liriseve need klaasid klirisevad

.lopsame <lopsate, .lopsa> äkki, mõtlematult välja ütlema mudku lopsap vällä, mis ette juhtup muudkui ütleb välja, mis ette juhtub (st pähe tuleb)

lukk ~ luk´k <luku ~ luki, lukku ~ lukki>
1. taba, lukk, lukustamisvahend mis rambi ette pistets, sii õigats tabas ja lukus see, mis haagi ette pannakse, seda kutsutakse tabaks ja lukuks
2. vits, võru mõni sirp olli puu pääge, neil olli vaśk luki pääl, et pää lõhki es lää mõni sirp oli puust peaga, neil olid vaskvitsad peal, et pea lõhki ei läheks

magus <maguse ~ magusa, magust>
1. magus latse tahave magust lapsed tahavad magusat
2. mesi vanast es ütle mett kennigi, iki magus vanasti ei öelnud mett keegi, ikka magus (st öeldi mee asemel magus)

.masme <.massa, massa> maksma kätte masmede me ei või sul jättä me ei või sulle kätte maksmata jätta

mumm <mummu ~ mummi, .mummu ~ .mummi>
1. täi ole illisti, mummu pähän, ma suiu pää ärä latsel ole vagusi, täid peas, ma soen pea ära lapsel
2. olend laste hirmutamiseks, koll ku lastel mummu tetti sõs tõmmati rät´t ette torka kui lastele kolli tehti, siis tõmmati rätt ette torru
3. tumm, tuim inimene mõni inime om tuim, puine ei mõista kõnelde kui mumm mõni inimene on tuim, puine, ei oska kõnelda, justkui tumm

.mõskme <mõsta ~ .mõske, mõse> pesema nii rõõva om vaja ärä mõsta need riided on vaja ära pesta

nii ~ nee <nende, neit ~ neid> need nii orje kopigu pidiv kõrtsege kinni püünet saama need sandikopikad pidid kõrtsidega kinni püütud saama; neist luise pakaltest tett lõngust tuleb keriden ka luid väl´lä neist luistest (luusid täis) takkudest tehtud lõngadest tuleb ka kerides luid välja; nee om kikk täädä inemise need on kõik teada inimesed (st tuttavad)

perän järel latse om kohe perän lapsed on kohe järel; nevä olli vaadige vett vedänu säält alt ende perän kelgu pääl nad olid vaadiga vett vedanud sealt alt enda järel kelgu peal

.petme <pettä, petä> petma, valetama miis petten kikk aig oma naist mees olevat petnud kogu aeg oma naist

pirla ~ pirle praegu pirla om liha küdsätemede praegu on liha küpsetamata; miul ei ole pirle mahasadanut marja suhu pistä mul ei ole praegu maha kukkunud marja suhu pista

pus´s1 <pussi, .pussi> pussnuga käki oma puśs ärä peida oma pussnuga ära

puu <puu, puud> puu mea näi – vana Antsul puu kähen ja lahup mesipuul pihta mina näen – vanal Antsul puu käes ja lööb mesitarule pihta

põhk <põhu, .põhku> põhk, teraviljakõrred nii ollive matten poja ärä sõs, sõnnigu ala või põhu sisse nad olid poja ära matnud siis, sõnniku alla või põhu sisse (peitu võõra sõduri eest)

päädiki ~ päädiku <(mitm) päädikide, päädikid ~ päädikit> rupskid, toiduks tarvitavad looma pea-jalad ja sisikond ku päädiku är kupatet saive, panniv tidruku jalakońte vällä ritta maha kui rupskid ära keedetud said, panid tüdrukud jalakonte välja ritta maha (ennustamiseks)

sai <saia, .saia> sai miu aig tetti õllepärmige saia, tetti siantsamma ik ku korbitaigen minu ajal tehti õllepärmiga saia, tehti samasugune ikka kui korbitainas

tark <targa, .tarka> tark, kaval, nutikas Vanapagan om nüid seante, et tark inimene võib ta üle pettä Vanapagan on selline, et kaval inimene võib ta üle kavaldada

tegeme <tetä, tii> tegema kes tege tüüd ja vaiva näge? kes teeb tööd ja näeb vaeva?; mis esi tiid om äste tett mis ise teed, (see) on hästi tehtud

uudis <uudise, uudist> uudsevili üttegi uudist ei ole tohtin mitti enne suhugi võtta enne kui pellil antu ühtki uudsevilja ei ole tohtinud enne suhugi võtta, enne kui koduvaimule antud

võti <.võt´me, võtit> võti võt´mede ei saa ussi valla võtta võtmeta ei saa uksi lahti teha

väl´läst väljast, väljastpoolt ja naene ütles, et miis tule väl´läst sissi, sel olli pää verine puha ja naine ütles, et mees, tule väljast sisse, sellel oli pea üleni verine