[MES] Mulgi sõnastik

agan <agane, agand ~ agant> agan agandest ja viist tetti vanast lobin lehmile ette aganatest ja veest tehti vanasti lobi lehmadele ette (söögiks)

.aigus <.aiguse, .aigust> haigus, tõbi jumala aiguse puha, pal´t luu murd om esi tett aigus jumala haigused kõik, ainult luumurd on enda põhjustatud haigus

apu <apu, aput> hapu midä apep, sedä parep mida hapum, seda parem; ta tõstak vaist tetti ilma sepäte, apuge see tainas nähtavasti tehti ilma pärmita, hapuga

.ardu ~ artu <.ardu ~ ardu ~ artu, .ardut ~ artut> varjualune, põhu panipaigana või laudana kasutatud ruum rehealuse otsas ardus(e) varjualusesse; seina viiri tetti mõni ardu, kos siga panti või obene seina äärde tehti mõni varjualune, kuhu pandi siga või hobune

arm2 <armu, .armu> armastus, headus, heatahtlikkus, armulikkus temä armu läbi sai ma terves(e) tema heatahtlikkuse tõttu sain ma terveks

ilves <ilvesse, ilvest> ilves ilvessege tett puul nädält jahti, enne ku kätte saadi ilvesele peetud pool nädalat jahti, enne kui kätte saadi

.ingel <.ingle, .ingelt ~ .inglit> ingel kellest temä tett om, sedä ei tää ingli ka taevan kellest tema tehtud on (st kelle moodi ta on), seda ei tea ka inglid taevas vt engel

jakuline <jakulise, jakulist> jätkuline, mitmest jätkust või osast koosnev, lüliline jakuline sai -- päält ütte tett väiksit pätsiksit jätkuline sai - peale ühe tehtud väikseid pätsikesi

jalgrätt <jalgräti, jalgrätti> jalarätt villatse jalgräti olliv talve talvel olid villased jalarätid; lõhuti ame ärä, tetti jalgrät´tes lõhuti särk ära, tehti jalarättideks

juga <jua, juga> kokkuriisutud (heina, vilja vms) vaal vanast aeti kõlka kokku, tetti juga vanasti aeti kõlkad kokku, tehti kokkuriisutud vaal

juut´ <juudi, .juuti> juut, juudiusku inimene elilambi ol'live juudi tett lek´ktopsi õlilambid olid juudi tehtud plekktopsid; juudi kannive naestele värmi ja rohusit juudid tõid naistele värvi ja rohtusid

järest järjest, järgemööda; ühtelugu, ikka ja jälle vett panti järest pääle sinna vett pandi järjest peale sinna (taari tegemisest); salaksi kõnelts ütte järjest salaja kõneldakse ühtelugu; tüü om järe pääl, kik´k järest tett töö on järje peal, kõik järjest tehtud

kanep ~ kanemp <kane(m)pe ~ kanempi, kane(m)pet ~ kanempit> kanep kanepest tetti nüüri kanepist tehti nööri

keedus ~ keedüs <keeduse ~ keedüse, keedust ~ keedüst>
1. keedis, moos sii keedus om luumest tett see keedis on ploomidest tehtud
2. keetes tehtud toit meki sedä keedüst maitse seda toitu

kesspaik <kesspaiga, kess.paika> keskpaik, ruumiliselt keskmine osa, keskkoht periss kesspaigast lää tiirada läbi päris keskelt läheb teerada läbi; vili oli kokku pant, rõuk tett kesspaika nurme vili oli kokku pandud, rõuk tehti põllu keskpaika; kesspaigan seas, hulgas, keskel; vellede kesspaigan ei tohi pahantust olla vendade vahel ei tohi pahandust (st tüli) olla

kilbiline <kilbilise, kilbilist> risttoimne (kangas) linane koeti kilbiline, kirivene, palajit tetti linane kooti risttoimne, kirju, (sellest) tehti voodilinu

kirivene <kirivese, kirivest> kirev, kirju suka tetti kirivese sukad tehti kirjud; iki tetti kirivesi körte ikka tehti kirevaid seelikuid

kir´m <kirmi, .kirmi>
1. loor, tüll kirmi rät´t olli kirmist, siante ere, vabrikun tett loorirätt oli tüllist, selline õhuke, vabrikus tehtud
2. kirme, õhuke kiht õige lahe piim, sel ei ole kuurt kedägi, üits kir´m pal´t pääl õige lahja piim, seal ei ole koort ega midagi, üks kirme ainult peal

kohendus <kohenduse, kohendust> parandus, kohendamine, korrastamine talu man om suur kohendus tett talus oli suuri korrastustöid tehtud

kun´a <kuńa, kuńa ~ kuńat> ümar, kerakujuline asi (puumuna, krunn, vurrkann vms) juusse olliv jutikus tett ja kuńna pant juuksed olid patsiks tehtud ja krunni pandud; poiss veeres nigu kuńa mäest alla poiss veeres nagu kera mäest alla vt kuni, kune

kuu <kuu, kuud> kuu ku kuuge eitüs kui kuu tõttu ehmub; kuust om tulp läbi, ilm lää külmäl kuust on tulp läbi, ilm läheb külmale

kõbu <kõbu, kõbu> rutt, kiirus, säru tal tetti kõbu taha, aga sis olliv tal ka jala all talle tehti säru, aga siis olid tal jalad ka all (st läks kiiresti minema)

kõrd <kõrra, .kõrda> kord egä õpeteje kurdi peräst katte kõrda jutlust es pea ega õpetaja kurdi pärast kaks korda jutlust ei pidanud; tetti kodukord sedäsi, et kõrrage süümä ja ütsi katsi tühü tehti kodukord niimoodi, et (kõik) korraga sööma ja üksi-kaksi tööle

kõrduskün´d <kõrduskünni, kõrdus.kündi> korduskünd keväde tetti kõrduskündi kevadel tehti korduskündi

kõrvan kõrval, juures, ligidal kurdap püsti usse kõrvan seisab püsti ukse kõrval; kui tiid tetti olli sillasaks või vallataliteje kõrvan, vaat´ üle kui teed ehitati, oli sillasaks või vallaametnik kõrval, vaatas üle

külü <külü, külü> külv meil om külü maha tett meil on külv maha tehtud

laan´2 <laani, .laani> plaan tetti uusi laańe tehti uusi plaane

lage ~ lake <lage ~ lake, laget ~ laket> lage, avar, tühi, paljas sii mõts om lakes tettü see mets on lagedaks tehtud

.laudine <.laudise, .laudist> laudadest, laudne Hls sohu tetti laudine tii sohu tehti laudtee

liim <leemi, .liimi>
1. leem mõnikõrd tetti kardulaleemi sisse käki mõnikord tehti kartulileeme sisse käkid
2. toiduainetest eralduv vedelik, mahl nüid om kuremarja äste valmis, saa äste liimi nüüd on jõhvikad hästi valmis, saab hästi mahla (st neist tuleb palju mahla)

liit´ <leedi, .liiti> pliit meil ahju es ole kortlemajan, leibä tetti leedi all meil ei olnud kortermajas ahju, leiba tehti pliidi ahjus

limp <limbi, .limpi> klimp mede kodun tetti tihtilugu limbisuppi Krk meie kodus tehti tihti klimbisuppi

lokat´ <lokati, lokatit> (puust) karjakell, krapp lokati olliv puust tettü ja kandilise krapid olid puust tehtud ja kandilised; lehmäl olliv ka lokati kaalan, nii olliv katest lavvast tett lehmal olid ka karjakellad kaelas, need olid kahest lauast tehtud vt lokk

lorust lohakalt, hooletult sii om lorust tett see on lohakalt tehtud

lõõts <lõõdsa, .lõõtsa>
1. sepalõõts sepikoan tetti lõõdsage tuult sepikojas tehti lõõtsaga tuult
2. lõõtspill sii miis olli egälpuul üten oma lõõdsage see mees oli igal pool koos oma lõõtspilliga

mari <marja, .marja> mari sii keedus om marjest tett see keedis on marjadest tehtud

mis ~ mih ~ mes <mike ~ mille, miket ~ midä> mis mih-na teeve? mis nad teevad?; mikes ta õpis? kelleks ta õpib; mikest sii om tett? millest see tehtud on?; mikest sa kõnelet? millest sa räägid?; minnest nemä olli? millest nad olid?; mike mooduge sa mõtlet sääl eläde? kuidas sa seal elada mõtled?; mis-si tunni aig om? mis kell on?; siuke kotus olli, midä pelläti selline koht oli, mida kardeti

mumm <mummu ~ mummi, .mummu ~ .mummi>
1. täi ole illisti, mummu pähän, ma suiu pää ärä latsel ole vagusi, täid peas, ma soen pea ära lapsel
2. olend laste hirmutamiseks, koll ku lastel mummu tetti sõs tõmmati rät´t ette torka kui lastele kolli tehti, siis tõmmati rätt ette torru
3. tumm, tuim inimene mõni inime om tuim, puine ei mõista kõnelde kui mumm mõni inimene on tuim, puine, ei oska kõnelda, justkui tumm

nagel <nagla, .nakla>
1. nael, kinnitusvahend sepä tett nagla ollive kandilise sepa tehtud naelad olid kandilised
2. kaaluühik sii talu kedränu viiś nakla see talu kedranud viis naela (lõnga)

niids <niidse, niidset> niin, kiud viisu tetti lõhmuse niidsest viisud tehti pärnaniinest vt niiń

nii ~ nee <nende, neit ~ neid> need nii orje kopigu pidiv kõrtsege kinni püünet saama need sandikopikad pidid kõrtsidega kinni püütud saama; neist luise pakaltest tett lõngust tuleb keriden ka luid väl´lä neist luistest (luusid täis) takkudest tehtud lõngadest tuleb ka kerides luid välja; nee om kikk täädä inemise need on kõik teada inimesed (st tuttavad)

nisu <nisu, nisu> nisu, teravili nisu om kanadel är sõkut nisu on kanade poolt ära sõkutud; nisu jahust tetti ka apentet karaskid nisujahust tehti ka hapendatud karaskit

nukk ~ nuku3 <nuku, nukku> Hls, Krk nukk, mänguasi vanast olli nuku paprest tett vanasti olid nukud paberist tehtud

ommen homme ommen ommuku vara piap leib joba tett oleme homme hommikul vara peab leib juba tehtud olema

pakal <.pakla, pakalt> takk, lina rõõva olliv paklast tett riided olid takused

pakspiim <paksupiima, .paksu.piima> kohupiim ku pakspiim ärä om tett ja äste kuju, sis pandas värske piim patta kui kohupiim on ära tehtud ja hästi kuiv, siis pannakse värske piim patta (sõira tegemisest)

pan´n <panni, .panni> pann tat tetti panni pääl ja rasva sehen seda tehti panni peal ja rasva sees

puk´k1 <puki, pukki> (sae)pukk Trv vanaesäl olli puie saagmises puk´k tettü vanaisal oli puude saagimiseks pukk tehtud

pulm <pulma, .pulma> pulm, pulmapidu, abiellumine pulma tetti mõlempil puul, nuurme ja nooriku kodun pulma tehti mõlemal pool, peigmehe ja pruudi kodus; enne pulme käüś noorik sugulistel, tuttavidel kosiviinä viimän enne pulmi käis pruut sugulastele, tuttavatele kosjaviina viimas

.puul´ba ~ .puul´be ~ .puul´pe <.puul´ba ~ .puul´be ~ .puul´pe, .puul´bat ~ puul´bet ~ puul´pet> laupäev puul´ba ~ puul´pe tetti sanna laupäeval tehti sauna; puul´belt ~ puul´pelt olli sann ja vihuti laupäeviti oli saun ja viheldi vt .lauba ~ .laube

pääle peale tetti suur tõke jõe pääle tehti suur tõke jõkke; eläje lätsiv jälle kurja pääle loomad läksid jälle paha peale

päält pealt sõs jahutedi maha, võeti päält kuur´ ärä ja tetti võis siis jahutati maha, võeti koor pealt ära ja tehti võiks

ruun´2 <rooni, .ruuni> kroon, pärg rooni tetti karukõllest, palukmarja vartest, kuuse ja tamme ossest kroonid tehti karukoldadest, pohlavartest, kuuse- ja tammeokstest

sai <saia, .saia> sai miu aig tetti õllepärmige saia, tetti siantsamma ik ku korbitaigen minu ajal tehti õllepärmiga saia, tehti samasugune ikka kui korbitainas

sammat´ <sammati, sammatit> samet neil ollive kördi sammatist tett neil olid seelikud sametist tehtud

sedäsamati samamoodi, niisamuti sedäsamati om iki tett niisamuti on ikka tehtud

seemel <.siimle, seemelt> seeme siimle om maha külit seemned on maha külvatud; kanempe siimlest tetti kanempe piimä kanepiseemnetest tehti kanepipiima

soolik ~ soolikas <sooliku ~ soolika, soolikut ~ soolikat> sool, soolikas kõveriku sooliku keedeti kardulteg ärä, sirge sooliku tetti vorstis kõverad sooled keedeti kartulitega ära, sirged sooled tehti vorstiks

tegeme <tetä, tii> tegema kes tege tüüd ja vaiva näge? kes teeb tööd ja näeb vaeva?; mis esi tiid om äste tett mis ise teed, (see) on hästi tehtud

tem´p <tembi, .tempi> kanepiseemnetest toit tempi tetti tihest tempi tehti tihti

teräs´k <teräski, teräskit>
1. teras sii olli teräskist tett see oli terasest tehtud
2. nahariba kasuka õmbluste vahel

tuba <tua, tuba> tuba kas tuba om kõrda tett? kas tuba on korda tehtud?

tuli <tule, tuld> tuli tule viiri tetti sängu voodid tehti tule äärde

tõstak <tõstagu ~ tõstaku, tõstakut>
1. (vedel) sõtkumata tainas
2. pärm sai olli tõstakuge tett sai oli pärmiga tehtud

ungerjas <ungerja, ungerjat> loomade kohitseja, ruunaja, kastreerija täkke ruunamine tetti sel aeal ungerjate puult täkkude kohitsemine tehti sel ajal kastreerijate poolt vt unger´t, ungur

vanume <vanude, vanu> vanuma; hapnema vanunu piim hapupiim; kama tetti vanunu piimäge kama tehti hapupiimaga

vettume <vettude, vettu> vettima puu jäive sügüses õvve vettume puud jäid sügiseks õue vettima

vill <villa, .villa> vill villest tetti lõnga villadest tehti lõnga

õmmelus <õmmeluse, õmmelust> õmblus kikk õmmeluse ollive kätege tett kõik õmblused olid käsitsi tehtud; õmmeluse massin ~ õmmeluse masin õmblusmasin

ülepääkaala ülepeakaela sii tüü olli ülepääkaala tett see töö oli ülepeakaela tehtud