[MES] Mulgi sõnastik

.aigus <.aiguse, .aigust> haigus, tõbi jumala aiguse puha, pal´t luu murd om esi tett aigus jumala haigused kõik, ainult luumurd on enda põhjustatud haigus

ilves <ilvesse, ilvest> ilves ilvessege tett puul nädält jahti, enne ku kätte saadi ilvesele peetud pool nädalat jahti, enne kui kätte saadi

.ingel <.ingle, .ingelt ~ .inglit> ingel kellest temä tett om, sedä ei tää ingli ka taevan kellest tema tehtud on (st kelle moodi ta on), seda ei tea ka inglid taevas vt engel

jakuline <jakulise, jakulist> jätkuline, mitmest jätkust või osast koosnev, lüliline jakuline sai -- päält ütte tett väiksit pätsiksit jätkuline sai - peale ühe tehtud väikseid pätsikesi

juut´ <juudi, .juuti> juut, juudiusku inimene elilambi ol'live juudi tett lek´ktopsi õlilambid olid juudi tehtud plekktopsid; juudi kannive naestele värmi ja rohusit juudid tõid naistele värvi ja rohtusid

järest järjest, järgemööda; ühtelugu, ikka ja jälle vett panti järest pääle sinna vett pandi järjest peale sinna (taari tegemisest); salaksi kõnelts ütte järjest salaja kõneldakse ühtelugu; tüü om järe pääl, kik´k järest tett töö on järje peal, kõik järjest tehtud

keedus ~ keedüs <keeduse ~ keedüse, keedust ~ keedüst>
1. keedis, moos sii keedus om luumest tett see keedis on ploomidest tehtud
2. keetes tehtud toit meki sedä keedüst maitse seda toitu

kesspaik <kesspaiga, kess.paika> keskpaik, ruumiliselt keskmine osa, keskkoht periss kesspaigast lää tiirada läbi päris keskelt läheb teerada läbi; vili oli kokku pant, rõuk tett kesspaika nurme vili oli kokku pandud, rõuk tehti põllu keskpaika; kesspaigan seas, hulgas, keskel; vellede kesspaigan ei tohi pahantust olla vendade vahel ei tohi pahandust (st tüli) olla

kir´m <kirmi, .kirmi>
1. loor, tüll kirmi rät´t olli kirmist, siante ere, vabrikun tett loorirätt oli tüllist, selline õhuke, vabrikus tehtud
2. kirme, õhuke kiht õige lahe piim, sel ei ole kuurt kedägi, üits kir´m pal´t pääl õige lahja piim, seal ei ole koort ega midagi, üks kirme ainult peal

kohendus <kohenduse, kohendust> parandus, kohendamine, korrastamine talu man om suur kohendus tett talus oli suuri korrastustöid tehtud

kun´a <kuńa, kuńa ~ kuńat> ümar, kerakujuline asi (puumuna, krunn, vurrkann vms) juusse olliv jutikus tett ja kuńna pant juuksed olid patsiks tehtud ja krunni pandud; poiss veeres nigu kuńa mäest alla poiss veeres nagu kera mäest alla vt kuni, kune

külü <külü, külü> külv meil om külü maha tett meil on külv maha tehtud

lokat´ <lokati, lokatit> (puust) karjakell, krapp lokati olliv puust tettü ja kandilise krapid olid puust tehtud ja kandilised; lehmäl olliv ka lokati kaalan, nii olliv katest lavvast tett lehmal olid ka karjakellad kaelas, need olid kahest lauast tehtud vt lokk

lorust lohakalt, hooletult sii om lorust tett see on lohakalt tehtud

mari <marja, .marja> mari sii keedus om marjest tett see keedis on marjadest tehtud

mis ~ mih ~ mes <mike ~ mille, miket ~ midä> mis mih-na teeve? mis nad teevad?; mikes ta õpis? kelleks ta õpib; mikest sii om tett? millest see tehtud on?; mikest sa kõnelet? millest sa räägid?; minnest nemä olli? millest nad olid?; mike mooduge sa mõtlet sääl eläde? kuidas sa seal elada mõtled?; mis-si tunni aig om? mis kell on?; siuke kotus olli, midä pelläti selline koht oli, mida kardeti

nagel <nagla, .nakla>
1. nael, kinnitusvahend sepä tett nagla ollive kandilise sepa tehtud naelad olid kandilised
2. kaaluühik sii talu kedränu viiś nakla see talu kedranud viis naela (lõnga)

nii ~ nee <nende, neit ~ neid> need nii orje kopigu pidiv kõrtsege kinni püünet saama need sandikopikad pidid kõrtsidega kinni püütud saama; neist luise pakaltest tett lõngust tuleb keriden ka luid väl´lä neist luistest (luusid täis) takkudest tehtud lõngadest tuleb ka kerides luid välja; nee om kikk täädä inemise need on kõik teada inimesed (st tuttavad)

nukk ~ nuku3 <nuku, nukku> Hls, Krk nukk, mänguasi vanast olli nuku paprest tett vanasti olid nukud paberist tehtud

ommen homme ommen ommuku vara piap leib joba tett oleme homme hommikul vara peab leib juba tehtud olema

pakal <.pakla, pakalt> takk, lina rõõva olliv paklast tett riided olid takused

pakspiim <paksupiima, .paksu.piima> kohupiim ku pakspiim ärä om tett ja äste kuju, sis pandas värske piim patta kui kohupiim on ära tehtud ja hästi kuiv, siis pannakse värske piim patta (sõira tegemisest)

sammat´ <sammati, sammatit> samet neil ollive kördi sammatist tett neil olid seelikud sametist tehtud

sedäsamati samamoodi, niisamuti sedäsamati om iki tett niisamuti on ikka tehtud

tegeme <tetä, tii> tegema kes tege tüüd ja vaiva näge? kes teeb tööd ja näeb vaeva?; mis esi tiid om äste tett mis ise teed, (see) on hästi tehtud

teräs´k <teräski, teräskit>
1. teras sii olli teräskist tett see oli terasest tehtud
2. nahariba kasuka õmbluste vahel

tuba <tua, tuba> tuba kas tuba om kõrda tett? kas tuba on korda tehtud?

tõstak <tõstagu ~ tõstaku, tõstakut>
1. (vedel) sõtkumata tainas
2. pärm sai olli tõstakuge tett sai oli pärmiga tehtud

õmmelus <õmmeluse, õmmelust> õmblus kikk õmmeluse ollive kätege tett kõik õmblused olid käsitsi tehtud; õmmeluse massin ~ õmmeluse masin õmblusmasin

ülepääkaala ülepeakaela sii tüü olli ülepääkaala tett see töö oli ülepeakaela tehtud