hetk
<h'etk, hetke, h'etke, h'etke; mitmus: hetke[d, h'etke[de, h'etk/i = h'etke[sid 22 S> väga lühike ajavahemik sama mis moment Jõudsin töö viimasel hetkel valmis. () Koosolek on iga hetk algamas. () Oota üks hetk! ()
● praegusel hetkel, käesoleval hetkel