[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

ebaõiglane omadussõna 〈eba+`õiglane , eba+`õiglase , eba+`õiglast ; mitmus eba+`õiglased, eba+`õiglaste, eba+`õiglasi 〉

selline, kes ei kohtle inimesi võrdselt, ausalt või õigel viisil; selline, mida sa pole ära teeninud vastand õiglane
Elu tundub vahel ebaõiglane.
■ kelle suhtes Õpilasele tundus, et õpetaja on tema suhtes ebaõiglane.
● ebaõiglane otsus, ebaõiglane olukord, ebaõiglane süüdistus, ebaõiglane karistus

omapärane omadussõna 〈oma+pärane , oma+pärase , oma+pärast ; mitmus oma+pärased, oma+päraste, oma+päraseid; võrdlus: oma+pärasem, kõige oma+pärasem = oma+päraseim 〉

kellelegi või millelegi eriti omane, teistest erinev
Ta on väga omapärase välimusega.