[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

arm1 nimisõna 〈`arm , armi , `armi ; mitmus armid, `armide, `arme 〉

paranenud haavast jäänud jälg
Tal on põse peal suur arm.

arm2 nimisõna 〈`arm , armu , `armu 〉

1. see, kui karistus tühistatakse või tehakse väiksemaks
● kellele armu andma Kurjategijale anti armu.
● kellelt armu paluma Vang palus presidendilt armu.
2. see, keda või mida sa armastad
Eesti hümn algab sõnadega „Mu isamaa on minu arm“.
Tule siia, mu arm!

karm omadussõna 〈k`arm , karmi , k`armi ; mitmus karmid, k`armide, k`arme; võrdlus: karmim, kõige karmim 〉

1. range, mitte lahke
■ kelle vastu Ta on oma laste vastu liiga karm.
● karm karistus, karm kriitika
● karm käsk, karm keeld
2. väga külm
● karm talv, karm tuul, karm kliima