[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime •


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Leitud 1 artikkel

hein nimisõna 〈h`ein , heina , h`eina ; mitmus heinad, heinte, h`einu 〉


kasvav või lõigatud ja kuivatatud rohi, millega inimesed koduloomi söödavad
Tee ääres kasvas kõrge hein.
Hobusele pandi heinu ette.
● heina tegema (= kasvavat rohtu lõikama, kokku riisuma ja kuivama panema)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur