[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

ega sidesõna, määrsõna 〈ega 〉

1. ka mitte, ei ka
Ma ei söö sibulat ega küüslauku.
Siin ei kasva ühtki puud ega põõsast.
● ei .. ega Lapsel pole ei ema ega isa (= ei ole kumbagi).
2. ja ei, ning ei
Tema mees ei joo ega suitseta.
Mart on lihtne inimene ega tea poliitikast midagi.
3. (eitavas lauses) alustab küsimust, millel on kas jaatav või eitav vastus
Ega sa ei tea, kes see mees on?
Ega sa minu peale pahane pole?

eks määrsõna 〈`eks 〉

1. kinnitab või toob esile seda, mida lauses öeldakse
Eks iga algus on raske.
Eks tee ise, kui paremini oskad.
2. kasutatakse küsimustes, millele eeldatakse jaatavat vastust
Tuled siis homme külla, eks?
See on sinu koer, eks ole?

kas määrsõna 〈kas 〉

1. alustab küsimust, millele saab vastata jah või ei
Kas väljas sajab?
Kas täna on külm ilm?
2. kasutatakse küsimustes ja lausetes, mis näitavad eri võimalusi
Kas sa tahad vett või mahla?
Küsi talt, kas ta süüa tahab või mitte.
● kas .. või (= ainult üks kahest) Võta kas sinine või must pastakas.

kes asesõna 〈kes , kelle , keda 〉

sõna, mida kasutatakse küsimustes ja lausetes, et täpsustada inimese nime, ametit või midagi muud
Kes seal on?
Keda sa otsid?
Kellele sa helistad?
Kelleks ta tahab saada?
Kellena ta töötab?
Ma ei tea, kelle raamat see on.
Siin pole ühtegi inimest, kellelt abi paluda.
Nemad olid need, kes pidid seda tegema.
võrdle mis

kui2 määrsõna 〈k`ui 〉

1. sõna, mida kasutatakse küsimustes, näiteks vanuse, hinna või suuruse kohta
Kui vana sa oled?
Kui palju see maksab?
Kas sa tead, kui kaua etendus kestab?
2. näitab, et sa imestad millegi üle
Kui tugevad te olete!
Oi, kui hea inimene sa oled!

kumb asesõna 〈k`umb , kumma , k`umba ; mitmus kummad, k`umbade, k`umbi = k`umbasid 〉

kasutatakse küsimustes ja lausetes, milles räägitakse kahest inimesest, loomast, esemest või nähtusest, millest peab valima ühe
Kumb sulle rohkem maitseb – kohv või tee?
Kummad kingad on mugavamad?
Ma ei tea, kumba ma rohkem tahaksin, kas koera või kassi.

küsima tegusõna 〈küsima , küsida , küsib , küsitud 〉

1. küsimust esitama, et midagi teada saada vastand vastama
„Kuidas läheb?“ küsis sõber.
Küsisin lillede hinda.
■ kellelt / kelle käest Küsi Jürilt / Jüri käest, millal ta meile külla tuleb.
■ kelle-mille kohta Küsisin sõbralt arvamust uue filmi kohta.
■ kust Täpsemat infot viisa kohta küsige saatkonnast.
■ kas Õpetaja küsis, kas kõik on kohal.
2. midagi paluma
■ kellelt / kelle käest + mida Küsisin vanematelt / vanemate käest raha.
● nõu küsima, arvamust küsima, luba küsima Küsi arsti käest nõu.

lause nimisõna 〈lause , l`ause , lauset ; mitmus l`aused, lausete, l`auseid 〉

rühm sõnu, mis väljendavad näiteks väidet, küsimust või käsku. Lause algab kirjutatud kujul suure tähega ja lõpeb tavaliselt punktiga
Sa ei pea pikka kirja kirjutama, paarist lausest piisab.
● lause algus, lause lõpp
● esimene lause, viimane lause, järgmine lause

milline asesõna 〈milline , millise , millist ; mitmus millised, milliste, milliseid 〉

sõna, mida kasutatakse küsimustes ja lausetes, et mingit omadust täpsustada või sellele viidata sama mis missugune
Milline ilm homme tuleb?
Milliseid luuletusi ta kirjutab?
Ma mäletan, milline ta noorena oli.

mis asesõna 〈mis , mille , mida 〉

sõna, mida kasutatakse küsimustes ja lausetes, et täpsustada mingit asja, nähtust, olukorda või midagi muud
Mis kell on?
Mis su nimi on?
Mis on sinu aadress?
Mida te soovite?
Mida te arvate?
Milleks sul seda vaja on?
Ma ei tea, mida see tähendab.
Ma ei saa aru, milles probleem on.
Näitasin külalistele pilte, mis ma reisil tegin.
võrdle kes

missugune omadussõna 〈m`is+sugune , m`is+suguse , m`is+sugust ; mitmus m`is+sugused, m`is+suguste, m`is+suguseid 〉

sõna, mida kasutatakse küsimustes ja lausetes, et mingit omadust täpsustada või sellele viidata sama mis milline
Missugune muusika sulle meeldib?
Ma ei tea, missugune ta välja näeb.
Vaata, missugused püksid tal jalas on!

mitmes asesõna 〈m`itmes , m`itmenda , m`itmendat 〉

sõna, mis väljendab küsimust arvu, hulga või järjekorra kohta
Mitmes (kuupäev) täna on?
Mitmendas klassis Madis käib?
Ma ei mäleta, mitmendal korrusel ta elab.

mitu asesõna 〈mitu , m`itme , mitut ; mitmus m`itmed, m`itmete, m`itmeid 〉

1. (ainsuses) väljendab küsimust arvu või hulga kohta
■ keda-mida Mitu last sul on? Mitu töökohta tal praegu on? Mitu kilomeetrit on siit kesklinna? Mitu korda ma pean seda sulle ütlema? Mitut keelt sa räägid?
2. väljendab arvu või hulka, mis pole täpselt teada; rohkem kui kaks
See raamat on mitme aasta töö tulemus.
Võtsin mitmeks nädalaks puhkuse.
Jagasime töö mitme (inimese) peale ära.
Mitmed inimesed arvavad teisiti.
■ keda-mida Nende peres on mitu autot. Paul tõi mulle mitu kilo õunu.
● mitu aastat, mitu kuud, mitu nädalat, mitu päeva, mitu tundi, mitu minutit Projekt on kestnud juba mitu aastat.
● mitmel põhjusel Ta loobus sellest töökohast mitmel põhjusel.
● mitut liiki, mitut sorti Põllul kasvab mitut liiki taimi.
võrdle mõni

palju1 määrsõna 〈palju ; võrdlus: r`ohkem = enam, kõige r`ohkem = kõige enam 〉

1. suurel hulgal või määral vastand vähe
Ta loeb palju.
Olen teist palju kuulnud.
■ keda-mida Mul on palju sõpru. Tal on palju tööd.
vaata ka rohkem, enam
2. väljendab küsimust arvu või hulga kohta
Kui palju see raamat maksab?
Kui palju ma sulle kohvi valan?

püstitama tegusõna 〈püs'titama, püs'titada, püs'titab, püs'titatud 〉

1. eesmärki, küsimust, probleemi vms esitama
Ta püstitas endale raske eesmärgi.
2. ehitama, rajama
Kindlus on püstitatud 16. sajandil.
3. spordis: saavutama
Sportlane püstitas uue rekordi.

üle kuulama tegusõna 〈üle k`uulama , üle kuulata , k`uulab üle 〉

kellelegi palju küsimusi esitama, et mingeid asjaolusid selgitada
Kohus kuulas tunnistajad üle.