[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

keskaegne omadussõna 〈k`esk+`aegne , k`esk+`aegse , k`esk+`aegset ; mitmus k`esk+`aegsed, k`esk+`aegsete, k`esk+`aegseid 〉

5.–15. sajandist pärit; sellele ajale omane
Tallinna vanalinn on säilitanud keskaegse ilme.
● keskaegne kirik, keskaegne müür, keskaegne loss

keskel kaassõna 〈k`eskel 〉

1. mingi koha keskmises osas
■ mille keskel Toa keskel on laud. Surnuaed asub linna keskel.
2. mingi ajavahemiku keskmises osas
■ mille keskel Nädala keskel hakkab sadama. See juhtus möödunud sajandi keskel.
3. kellegi seltskonnas, kellegagi koos
■ kelle keskel Jõulud veedan pere keskel.

---

võrdle keskele, keskelt