[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

advokaat nimisõna 〈advok`aat , advokaadi , advok`aati ; mitmus advokaadid, advok`aatide, advok`aate 〉

jurist, kelle töö on kohtus kedagi kaitsta ja talle nõu anda
Võtsin endale advokaadi.

kaitsja nimisõna 〈k`aitsja , k`aitsja , k`aitsjat ; mitmus k`aitsjad, k`aitsjate, k`aitsjaid 〉

1. inimene, kes midagi või kedagi kaitseb; ka spordis, näiteks jalgpallis
● inimõiguste kaitsjad
2. inimene, kes kaitseb kohtus isikut, kellele on esitatud süüdistus
Mehe kaitsjana esines kohtus advokaat Lepik.

kohtunik nimisõna 〈k`ohtun`ik , k`ohtuniku , k`ohtun`ikku ; mitmus k`ohtunikud, k`ohtunike, k`ohtun`ikke 〉

1. inimene, kes otsustab kohtus, kas ja kuidas kedagi karistada
Kohtunik määras mehe neljaks kuuks vangi.
● karm kohtunik
2. inimene, kes kontrollib mingil võistlusel, et reeglitest kinni peetaks
Kohtunik katkestas mängu.

kohus2 nimisõna 〈kohus , k`ohtu , kohut ; mitmus k`ohtud, k`ohtute, k`ohtuid 〉

1. riiklik asutus, kus kohtunikud otsustavad, kas keegi on süüdi või mitte
Kohus mõistis mehe kolmeks aastaks vangi.
2. (ainsuses) protsess, mille käigus kohtus otsustatakse, kas keegi on süüdi või mitte
● kelle üle kohut mõistma, kohut pidama Varga üle hakatakse kohut mõistma.
● kohtusse kaebama Ta kaebas naabri kohtusse.
saab moodustada: kohtuotsus

prokurör nimisõna 〈prokurör , prokuröri , prokuröri ; mitmus prokurörid, prokuröride, prokuröre 〉

juriidilise haridusega inimene, kes esitab kohtus süüdistuse
Prokurör nõuab karmimat karistust.

protsess nimisõna 〈pr`ots`es's , pr`otsessi , pr`ots`essi ; mitmus pr`otsessid, pr`ots`esside, pr`ots`es'se 〉

1. asjade või nähtuste muutumine, mis jõuab mingi tulemuseni
Elamisloa hankimine on pikk ja keeruline protsess.
Kortsude teke on loomulik protsess.
● poliitiline protsess, ühiskondlik protsess, majanduslik protsess, sotsiaalne protsess
2. tegevus kohtus, mille käigus otsustatakse, kas keegi on süüdi või mitte
Kes protsessi võitis?

tunnistaja nimisõna 〈tunnistaja , tunnistaja , tunnistajat ; mitmus tunnistajad, tunnistajate, tunnistajaid 〉

1. inimene, kes näeb pealt mingit sündmust, näiteks õnnetust või kuritegu
Politsei otsib avarii tunnistajaid.
2. inimene, kes peab kohtus teistele rääkima sündmusest, mida ta nägi
Mind kutsuti kohtusse tunnistajaks.
Ta esineb kohtus tunnistajana.
● oluline tunnistaja, peamine tunnistaja

tunnistama tegusõna 〈tunnistama , tunnistada , tunnistab , tunnistatud 〉

1. nõustuma millegagi, mida sinu kohta öeldakse või sellega, et miski (halb) on tõsi
■ mida Ta ei tunnista oma vigu. Kurjategija ei tunnistanud oma süüd.
■ et Pean tunnistama, et sul oli õigus.
2. kohtus tunnistust andma
Mind kutsuti kohtusse tunnistama.
■ kelle-mille vastu Ma pean kohtus Kalevi vastu tunnistama.
3. teatud seisundis olevaks kuulutama
Kohus tunnistas nad süüdi.
■ milliseks Ta tunnistati surnuks.

---

ühendid: üles tunnistama