[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

eesmärk nimisõna 〈`ees+m`ärk , `ees+märgi , `ees+m`ärki ; mitmus `ees+märgid, `ees+m`ärkide, `ees+m`ärke 〉

1. see, mida tahetakse saavutada sama mis siht
Tal ei ole elus kindlat eesmärki.
Mis eesmärgil seda tehakse?
● peamine eesmärk, ainus eesmärk
● eesmärki püstitama, eesmärki seadma Sa sead endale liiga kõrgeid eesmärke.
● eesmärki saavutama
2. otstarve
● eesmärki täitma Kas uus seadus täidab oma eesmärki?

hüüumärk nimisõna 〈hüüu+m`ärk , hüüu+märgi , hüüu+m`ärki ; mitmus hüüu+märgid, hüüu+m`ärkide, hüüu+m`ärke 〉

(märk !) kasutatakse lause või sõna järel, et väljendada näiteks tugevat käsku, keeldu, soovi või üllatust

jutumärgid mitmus nimisõna 〈jutu+märgid, jutu+m`ärkide, jutu+m`ärke 〉

(märk „ ”) eristavad tekstis näiteks pealkirju või kellegi suuliselt öeldud sõnu

kirjavahemärk nimisõna 〈kirja+vahe+m`ärk, kirja+vahe+märgi, kirja+vahe+m`ärki; mitmus kirja+vahe+märgid, kirja+vahe+m`ärkide, kirja+vahe+m`ärke 〉

märk, mida kasutatakse enamasti lausete sees või lõpus. Kirjavahemärgid on näiteks koma (,), punkt (.), hüüumärk (!) ja küsimärk (?)

küsimärk nimisõna 〈küsi+m`ärk , küsi+märgi , küsi+m`ärki ; mitmus küsi+märgid, küsi+m`ärkide, küsi+m`ärke 〉

(märk ?) kasutatakse küsimuse järel

lehvitama tegusõna 〈lehvitama , lehvitada , lehvitab 〉

1. kätt õhus edasi-tagasi liigutama, näiteks selleks, et hüvasti jätta või tervitada
Lehvitasin sulle, aga sa ei märganud mind.
2. midagi õhus edasi-tagasi või üles-alla liigutama
Rahvas lehvitas lippe.
Kukk lehvitab tiibu.

liiklusmärk nimisõna 〈l`iiklus+m`ärk , l`iiklus+märgi , l`iiklus+m`ärki ; mitmus l`iiklus+märgid, l`iiklus+m`ärkide, l`iiklus+m`ärke 〉

märk, mis reguleerib liiklust
Autojuhid peavad jälgima liiklusmärke.
● keelav liiklusmärk, hoiatav liiklusmärk

mälestusmärk nimisõna 〈mälestus+m`ärk , mälestus+märgi , mälestus+m`ärki ; mitmus mälestus+märgid, mälestus+m`ärkide, mälestus+m`ärke 〉

kuju, mis on kuskile pandud millegi või kellegi mälestuseks
● mälestusmärki püstitama Püstitati uus mälestusmärk sõjas hukkunutele.

märk nimisõna 〈m`ärk , märgi , m`ärki ; mitmus märgid, m`ärkide, m`ärke 〉

1. kujund või pilt, mille tähendus on kokku lepitud (ja kõigile teada); selle kujundi või pildiga ese
Maja ees on parkimist keelav märk.
saab moodustada: liiklusmärk, numbrimärk; hüüumärk, kirjavahemärk, küsimärk
2. miski, mille põhjal järeldusi tehakse, midagi oletatakse
Kõik märgid näitavad, et ettevõte läheb varsti pankrotti.
● selge märk, kindel märk; hea märk, halb märk
3. spetsiaalne kujund või ese, mida püütakse tabada
Lasime püstoliga märki.
Ta lasi märgist mööda.
● märki tabama Nool ei tabanud märki.
4. midagi konkreetset väljendav liigutus või muu signaal
Ta noogutas nõusoleku märgiks.

numbrimärk nimisõna 〈n`umbri+m`ärk , n`umbri+märgi , n`umbri+m`ärki ; mitmus n`umbri+märgid, n`umbri+m`ärkide, n`umbri+m`ärke 〉

metallist plaat sõiduki ees ja taga, kus on sõiduki registreerimise numbrid ja tähed
Auto numbrimärk varastati ära.

viitama tegusõna 〈v`iitama , viidata , v`iitab 〉

1. näitama, tähelepanu millelegi juhtima; vihjama
■ millele Uuring viitab võimalusele, et mobiiltelefon kahjustab aju. Kõik märgid viitavad enesetapule.
2. mingi info allikaid nimetama
■ millele-kellele Kohtunik viitas seadusele. Autor viitab oma tekstis teistele uurijatele.