[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

meelega määrsõna 〈meelega 〉

nii, et on kavatsetud või ette planeeritud, mitte juhuslikult vastand kogemata
Ta jättis meelega ukse lahti, et mind ärritada.

meeleolu nimisõna 〈meele+olu , meele+olu , meele+olu , meele+`ollu; mitmus meele+olud, meele+olude, meele+olusid 〉

emotsionaalne seisund; tuju
Ta on heas meeleolus.
Saalis valitses pidulik meeleolu.
● lõbus meeleolu, mõnus meeleolu, rahulik meeleolu
● meeleolu paraneb, meeleolu muutub
● meeleolu looma, meeleolu tekitama

meelest kaassõna 〈meelest 〉

kellegi arvates
■ kelle meelest Minu meelest on tal õigus. Mari meelest on see kleit ilus.