[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

nõudlik omadussõna 〈n`õudl`ik , n`õudliku , n`õudl`ikku ; mitmus n`õudlikud, n`õudlike, n`õudl`ikke; võrdlus: n`õudlikum, kõige n`õudlikum 〉

suuri nõudmisi esitav; seda väljendav
Katre on õppejõuna väga nõudlik.
■ kelle vastu Professor on üliõpilaste vastu nõudlik.
■ mille suhtes Ta pole toidu suhtes nõudlik, sööb peaaegu kõike.
● nõudlik ülemus, nõudlik õpetaja, nõudlik klient
● nõudlik hääl, nõudlik pilk

suudlus nimisõna 〈s`uudlus , s`uudluse , s`uudlust ; mitmus s`uudlused, s`uudluste, s`uudlusi = s`uudluseid 〉

see, kui sa kedagi suudled
Esimene suudlus jääb elu lõpuni meelde.

võrdlus nimisõna 〈v`õrdlus , v`õrdluse , v`õrdlust ; mitmus v`õrdlused, v`õrdluste, v`õrdlusi = v`õrdluseid 〉

1. see, kui kahte või enamat asja või nähtust omavahel võrreldakse
Hindade võrdlus näitab, millist poodi eelistada.
2. grammatikas: see, kui sa moodustad omadussõnast või määrsõnast vorme, mis väljendavad omaduse erinevat määra, näiteks ilus, ilusam ja kõige ilusam