[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik
|
Sõnastikust •
Kasutusjuhend •
Pilt ja heli •
Mängime •
|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. aastapäev nimisõna 〈`aasta+p`äev päev, mil möödub aasta või teatud arv aastaid mingist erilisest sündmusest, näiteks millegi rajamisest  Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril.● aastapäeva tähistama Ülikool tähistab oma 100. aastapäeva.esmaspäev nimisõna 〈esmas+p`äev nädala 1. päev Käin tööl esmaspäevast reedeni.● esmaspäeva hommikul, esmaspäeva õhtul ● eelmisel esmaspäeval, järgmisel esmaspäeval igapäevane omadussõna 〈iga+päevane 1. iga päev esinev, toimuv Ta on meie peres igapäevane külaline.Minu igapäevane töö seisneb klientidega suhtlemises.2. tavaline, harilik Rääkisime üsna igapäevastest asjadest.kolmapäev nimisõna 〈kolma+p`äev nädala 3. päev Kohtume kolmapäeval kell 12.● kolmapäeva hommikul, kolmapäeva õhtul ● eelmisel kolmapäeval, järgmisel kolmapäeval kuupäev nimisõna 〈k`uu+p`äev number, mis näitab päeva järjekorda kuus, sageli koos kuu ja aasta numbritega Mis kuupäev täna on? – 6. juuli.Üür tuli tasuda kümnendaks kuupäevaks.Tõendil oli kuupäev: 12.02.2012.● tänane kuupäev, eilne kuupäev laupäev nimisõna 〈l`au+p`äev nädala 6. päev Sõidame laupäeval maale.● laupäeva hommikul, laupäeva õhtul ● eelmisel laupäeval, järgmisel laupäeval mõni asesõna 〈mõni 1. väljendab väikest arvu või hulka, mis pole täpselt teada; rohkem kui üks Suvila asub merest mõne meetri kaugusel.Lähen mõneks päevaks maale puhkama.Oota mõni minut!Mõne nädala pärast algab puhkus.võrdle mitu 2. keegi või mingi Mõni arvab, et ta võib kõike teha.Sul on ju kapis mitu särki, pane mõni selga.neljapäev nimisõna 〈nelja+p`äev nädala 4. päev Töö valmib neljapäevaks.● neljapäeva hommikul, neljapäeva õhtul ● eelmisel neljapäeval, järgmisel neljapäeval niisama määrsõna 〈n`ii+sama 1. võrdlustes: sama Poeg on niisama pikk kui ta isagi.2. ilma erilise eesmärgi või põhjuseta; ilma et midagi teeks Ütlesin seda lihtsalt niisama.Ta istub päevad läbi niisama.nädalapäev nimisõna 〈nädala+p`äev üks nädala seitsmest eri nimetusega päevast Seda rohtu tuleb võtta kord nädalas kindlal nädalapäeval.Nädalapäevade nimetused on esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev. puhkepäev nimisõna 〈p`uhke+p`äev päev, kus ei pea tööle või kooli minema Laupäev ja pühapäev on meie firmas puhkepäevad.võrdle tööpäev päev nimisõna 〈p`äev 1. ajavahemik päikesetõusu ja päikeseloojangu vahel; hommiku ja õhtu vaheline aeg Talvel on päevad lühikesed, kevadel pikemad.Päev oli pilvine ja sadas vihma.2. 24 tundi kestev ajavahemik, ööpäev Aastas on 365 päeva.Ekskursioon kestab viis päeva.saab moodustada: nädalapäev päevane omadussõna 〈päevane 1. päeval toimuv või esinev Tuled sa päevase või õhtuse rongiga?Päevasel ajal öökulle ei kohta.2. üheks ööpäevaks ette nähtud ● päevane annus, päevane vajadus 3. (ka liitsõna osana) teatud arv päevi kestev Festival on kolmepäevane.päevik nimisõna 〈päevik 1. kaante vahele kinnitatud paberist lehed, kuhu saab iga kuu- ja nädalapäeva kohta kirjutada tööülesandeid, tunniplaani või muud Õpetaja kirjutas poisile päevikusse märkuse.2. samasugune ese, kuhu sa kirjutad sellest, mida sa päeva jooksul tegid Kirjutan igal õhtul midagi päevikusse.● päevikut pidama Tüdruk peab päevikut.pühapäev nimisõna 〈püha+p`äev nädala 7. päev Pühapäeval saab kauem magada.● pühapäeva hommikul, pühapäeva õhtul ● eelmisel pühapäeval, järgmisel pühapäeval sünnipäev nimisõna 〈sünni+p`äev 1. päev, millal keegi on sündinud (või miski on rajatud) ja sama kuupäev igal järgneval aastal Palju õnne sünnipäevaks!Minu sünnipäev on 4. aprillil.Mida sulle sünnipäevaks kingiti?● sünnipäeva tähistama Laupäeval tähistame onu sünnipäeva.● sünnipäeva pidama Millal sa oma sünnipäeva pead?2. pidu, millega sünnipäeva tähistatakse Lähen homme töökaaslase sünnipäevale.teisipäev nimisõna 〈teisi+p`äev nädala 2. päev Koosolek toimub teisipäeval.● teisipäeva hommikul, teisipäeva õhtul ● eelmisel teisipäeval, järgmisel teisipäeval tähtpäev nimisõna 〈t`äht+p`äev 1. päev, mil tähistatakse kellegi elus tähtsat sündmust või korraldatakse üritusi kellegi või millegi auks Müügil olid ilusad kaardid pulmadeks, sünnipäevadeks ja teisteks tähtpäevadeks.● riiklikud tähtpäevad 2. kuupäev, enne mida peab midagi (valmis) tegema Aruande esitamise tähtpäev on 15. juuni.võrdle tähtaeg tänapäevane omadussõna 〈täna+päevane nüüdsele, praegusele ajale vastav; moodne sama mis kaasaegne Vanaemale ei meeldi tänapäevane muusika.● tänapäevane maailm, tänapäevane tehnoloogia tööpäev nimisõna 〈t`öö+p`äev päev või konkreetne aeg päevast, millal sa töötad Minu tööpäev kestab 8 tundi.Tööpäev algab kell 9.Homme on jälle tööpäev.võrdle puhkepäev venima tegusõna 〈venima 1. kui miski venib, siis see läheb pikemaks või laiemaks Kumm venib.Sellest materjalist püksid ei veni.2. kui mõni tegevus venib, siis see kestab kaua; kui aeg venib, siis see tundub väga pikana Sõit venis pikaks.Päevad venisid. |
〉
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|