[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kange omadussõnak`ange , k`ange , k`anget ; mitmus k`anged, k`angete, k`angeid; võrdlus: k`angem, kõige k`angem = k`angeim


1. tugeva mõjuga
Ta võtab kangeid rohtusid.
Kohv oli liiga kange.
kange alkohol
2. kehaosade kohta: selline, mida on raske liigutada
Sõrmed on külmast kanged.
kangeks jääma Kael jäi kangeks.
3. määralt väga suur
Tüdrukul on kange soov õppida.

külge kaassõnak`ül'ge


millessegi, kuhugi kinni
mille külge Riputasin pildi seina külge. Peremees sidus koera puu külge.
võrdle küljes, küljest

pinge nimisõnapinge , p`inge , pinget ; mitmus p`inged, pingete, p`ingeid


1. seisund, kus inimene on mures või närviline; närviline olukord
Uus töökoht tekitas palju pingeid.
pinged ühiskonnas, pinged suhetes, pinged perekonnas
sotsiaalsed pinged, poliitilised pinged
pinge tekib, pinge kasvab, pinge langeb, pinge kaob Mängu lõpus pinge kasvas.
2. seisund, kus lihas on väga kõva ja põhjustab ebamugavat tunnet
Pärast trenni on lihased pinges.

range omadussõnar`ange , r`ange , r`anget ; mitmus r`anged, r`angete, r`angeid; võrdlus: r`angem, kõige r`angem


1. selline, kes nõuab, et sa teeks nii, nagu ta ütleb, ja ei vaidleks vastu; nõudlik
Tal on ranged vanemad.
range õpetaja, range ülemus
2. selline, mida peab täpselt järgima
ranged nõuded, ranged reeglid

sage omadussõnasage , sageda , sagedat ; mitmus sagedad, sagedate, sagedaid; võrdlus: sagedam, kõige sagedam


selline, mis juhtub, toimub või esineb tihti
Gripp on sage haigus.
Ta on meie majas sage külaline.

selge omadussõnas`elge , s`elge , s`elget ; mitmus s`elged, s`elgete, s`elgeid; võrdlus: s`elgem, kõige s`elgem = s`elgeim


1. selline, millest on lihtne aru saada ja mis ei tekita segadust; kindel
Ta ei andnud mulle selget vastust.
Nüüd on selge, et Silver jääb töötuks.
selge seisukoht, selge sõnum, selge ettekujutus, selge siht
2. omandatud, ära õpitud
Eesti keel on tal täiesti selge.
Kas lapsel on lugemine juba selge?
selgeks õppima Õppisin laulu selgeks.
3. puhas, millestki segamata
Järve vesi on nii selge, et põhi paistab.
Taevas on selge (= pilvitu).

vaata ka selgelt

sirge omadussõnas`irge , s`irge , s`irget ; mitmus s`irged, s`irgete, s`irgeid; võrdlus: s`irgem, kõige s`irgem = s`irgeim


1. otse kulgev; ilma kurvideta vastand kõver
sirge joon, sirge tee
sirged juuksed (= mitte lokkis)
2. sile, ilma kortsudeta
Ta tõusis ja tõmbas pintsaku sirgemaks.

sirgelt \⇐ sirge\ määrsõna <s`irgelt; võrdlus: s`irgemalt, kõige s`irgemalt>
Seisa sirgelt!

sülle määrsõnas`ülle


istuva inimese jalgade ülemise osa peale; seisva inimese käte vahele
Kass tuli sülle.
Isa võttis lapse sülle.
võrdle süles

sünd nimisõnas`ün'd , sünni , s`ün'di ; mitmus sünnid, s`ün'dide, s`ün'de


see, kui keegi sünnib vastand surm
Täna möödub 100 aastat kuulsa kirjaniku sünnist.
Ta on sünnist saadik pime.
lapse sünd, poja sünd, tütre sünd
saab moodustada: sünniaeg, sünnikoht, sünnipäev, sünnitunnistus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur