[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

ajaline omadussõna 〈ajaline , ajalise , ajalist ; mitmus ajalised, ajaliste, ajalisi 〉

ajaga seotud või ajas esinev
Sündmused on esitatud ajalises järjekorras.

ajalooline omadussõna 〈aja+l`ooline , aja+l`oolise , aja+l`oolist ; mitmus aja+l`oolised, aja+l`ooliste, aja+l`oolisi 〉

1. mineviku sündmuste ja inimestega seotud
● ajalooline film, ajalooline romaan
2. ajaloo seisukohast oluline, tähtis
● ajalooline hetk, ajalooline sündmus

ametlik omadussõna 〈ametl`ik , ametliku , ametl`ikku , ametl`ikku ; mitmus ametlikud, ametlike, ametl`ikke 〉

valitsuse või muude võimu esindavate organisatsioonide või isikutega seotud; nende kehtestatud korrale vastav
President sõitis ametlikule visiidile Soome.
● ametlik teade, ametlik dokument

apteek nimisõna 〈`apt`eek , `apteegi , `apt`eeki , `apt`eeki ; mitmus `apteegid, `apt`eekide, `apt`eeke 〉

pood, mis müüb ravimeid ja teisi meditsiiniga seotud kaupu
Ostsin apteegist vitamiine.
Seda rohtu saab apteegist ainult retsepti alusel.

asjaajamine nimisõna 〈asja+ajamine , asja+ajamise , asja+ajamist 〉

see, kui sa täidad mingeid suhtlemisega seotud ülesandeid või vormistad mingeid dokumente
Asjaajamine käis eesti keeles.

asjaosaline nimisõna 〈asja+osaline , asja+osalise , asja+osalist ; mitmus asja+osalised, asja+osaliste, asja+osalisi 〉

mingi asjaga seotud inimene, milleski osaleja
Kohtunik kuulas kõik asjaosalised üle.

avalik omadussõna 〈aval`ik , avaliku , aval`ikku , aval`ikku ; mitmus avalikud, avalike, aval`ikke 〉

1. üldiselt, kõigile teada olev; (paljude) inimeste nähes toimuv
Mulle ei meeldi avalik esinemine.
● avalikuks tulema, avalikuks saama Pettus tuli avalikuks.
2. kõikidele inimestele mõeldud; selline, kus igaüks võib osaleda
Kas avalikus kohas tohib suitsetada?
● avalik konkurss, avalik üritus
3. ühiskonnaga, rahvaga seotud
Ta töötab avalike suhete osakonnas.
● avalik arvamus

---

vaata ka avalikult

diplomaatiline omadussõna 〈diplomaatiline , diplomaatilise , diplomaatilist ; mitmus diplomaatilised, diplomaatiliste, diplomaatilisi 〉

eri riikide vahelise suhtluse korraldamisega seotud
● diplomaatilised suhted

eesti omadussõna 〈eesti (ei käändu) 〉

eestlastega seotud
● eesti keel, eesti kultuur

emotsionaalne omadussõna 〈emotsion`aalne , emotsion`aalse , emotsion`aalset ; mitmus emotsion`aalsed, emotsion`aalsete, emotsion`aalseid; võrdlus: emotsion`aalsem, kõige emotsion`aalsem 〉

tunnetega seotud; tundeid tugevasti väljendav
Patsiendi emotsionaalne seisund on halb.
Ta on väga emotsionaalne inimene.

enda asesõna 〈`enda , `end (nimetav puudub) 〉,

enese asesõna 〈enese , ennast (nimetav puudub) 〉
1. näitab, et tegevus on suunatud tegijale või seotud just temaga
Palun tutvustage ennast/end!
Panin end/ennast riidesse.
Poisid pesid end/ennast puhtaks
Ta on endaga/enesega rahul.
Uus töötaja jättis endast hea mulje.
2. näitab, et tegija saab mingi tegevuse kaudu millegi omanikuks
Ta ostis endale raamatu.

eraelu nimisõna 〈era+elu , era+elu , era+elu , era+`ellu 〉

elu osa, mis ei ole tööga seotud
Minu eraelu ei ole teiste asi.

erialane omadussõna 〈eri+alane , eri+alase , eri+alast ; mitmus eri+alased, eri+alaste, eri+alaseid 〉

erialaga seotud
Leidsin kohe pärast ülikooli erialase töö.
● erialane kirjandus

füüsiline omadussõna 〈füüsiline , füüsilise , füüsilist , füüsilisse; mitmus füüsilised, füüsiliste, füüsilisi 〉

1. inimese kehaga seotud sama mis kehaline
Ta on heas füüsilises vormis.
● füüsilised võimed
2. looduslik, materiaalne
● füüsiline maailm

grupp nimisõna 〈gr`upp , grupi , gr`uppi , gr`uppi ; mitmus grupid, gr`uppide, gr`uppe 〉

rühm inimesi (või asju), kes on ühes kohas koos või mingil moel seotud
Õpetaja jagas õpilased gruppidesse.

hõlmama tegusõna 〈h`õlmama , hõlmata , h`õlmab 〉

enda alla võtma, seotud olema
See projekt hõlmab erinevaid valdkondi.
Küsitlus hõlmas 1500 inimest.

inglise omadussõna 〈`inglise (ei käändu) 〉

inglastega seotud
● inglise keel, inglise kultuur

inimlik omadussõna 〈iniml`ik , inimliku , iniml`ikku ; mitmus inimlikud, inimlike, iniml`ikke; võrdlus: inimlikum, kõige inimlikum 〉

1. inimesele omane, inimesega seotud
Kas õnnetuse põhjustas tehniline viga või inimlik eksitus?
● inimlikud nõrkused
2. lahke ja õiglane, mitte karm ega julm
● inimlik karistus, inimlik suhtumine

isiklik omadussõna 〈isikl`ik , isikliku , isikl`ikku , isikl`ikku ; mitmus isiklikud, isiklike, isikl`ikke 〉

ühele konkreetsele inimesele kuuluv või mõeldud; eraeluga seotud
Teiste inimeste isiklikke kirju ei sobi lugeda.
Saada vastus mu isiklikule meiliaadressile, mitte asutuse omale.
● isiklik arvamus, isiklik kogemus
● isiklik rekord
● isiklik elu

jalg nimisõna 〈j`alg , jala , j`alga , j`alga ; mitmus jalad, j`algade = j`alge, j`algu 〉

1. inimese või looma kehaosa, mille abil saab kõndida ja seista
Neiul on pikad ja peenikesed jalad.
● parem jalg, vasak jalg
saab moodustada: jalakäija, jalalaba, jalaluu, jalanõu, jalgpall, jalgratas, jalgrattur
2. (ainsuses) väljendites, mis on seotud pükste või jalanõudega:
● jalga panema Ta pani sokid ja kingad jalga.
● jalas olema Poisil on lühikesed püksid jalas.
● jalast (ära) võtma Sisenedes võtke saapad jalast ära!
3. üks pikkadest osadest, mille peal seisab näiteks laud või tool
Toolil on neli jalga.

juriidiline omadussõna 〈juriidiline , juriidilise , juriidilist ; mitmus juriidilised, juriidiliste, juriidilisi 〉

õiguse (2. tähendus) erialaga seotud
Advokaadi töö eeldab juriidilist haridust.

kael nimisõna 〈k`ael , kaela , k`aela , k`aela ; mitmus kaelad, kaelte, k`aelu 〉

1. kehaosa, mis ühendab pead ja keha
Luigel on pikk kael.
saab moodustada: kaelakee
2. (ainsuses) väljendites, mis on seotud ümber kaela kantavate esemetega:
● kaela panema, kaelas olema, kaelast ära võtma Pane sall kaela. Võtsin salli kaelast ära.

katoliku omadussõna 〈katoliku (ei käändu) 〉

seotud kristliku religiooni suunaga, mis on levinud Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Katoliku kiriku kõrgeim juht on paavst
● katoliku kirik, katoliku usk, katoliku preester

keerlema tegusõna 〈k`eerlema , keerelda , k`eerleb 〉

1. ümber oma keskmise punkti ringe tegema
Vana vankri rattad keerlesid raskelt.
2. jutu, mõtete või elu kohta: kellegagi või millegagi tihedalt seotud olema
■ kelle-mille ümber Kogu elu ei keerle ainult sinu ümber. Jutt keerles muusika ja kunsti ümber.

kehaline omadussõna 〈kehaline , kehalise , kehalist , kehalisse; mitmus kehalised, kehaliste, kehalisi 〉

inimese kehaga seotud sama mis füüsiline vastand vaimne
Treeninguga paraneb su kehaline vorm.
● kehalised võimed, kehalised harjutused

kodune omadussõna 〈kodune , koduse , kodust ; mitmus kodused, koduste, koduseid 〉

1. koduga seotud; kodus tehtav või toimuv
Ta aitab oma vanemaid kodustes töödes.
Õpetaja kontrollis koduseid ülesandeid.
● kodune aadress; kodune kasvatus
2. selline, kes ei käi tööl
Kui lapsed olid väikesed, oli ema kodune.

kristlik omadussõna 〈kr`istl`ik , kr`istliku , kr`istl`ikku ; mitmus kr`istlikud, kr`istlike, kr`istl`ikke 〉

seotud usuga, mis järgib Jeesus Kristuse õpetust
● kristlik kirik, kristlik religioon; kristlik abielu

kultuurikeskus nimisõna 〈kultuuri+k`eskus , kultuuri+k`eskuse , kultuuri+k`eskust ; mitmus kultuuri+k`eskused, kultuuri+k`eskuste, kultuuri+k`eskusi 〉

hoone, kus toimub palju kultuuriga seotud sündmusi
Haapsalu kultuurikeskuses toimub täna õhtul kontsert.

käima tegusõna 〈k`äima , k`äia , k`äib , k`äidud ; k`äis, käinud, käiakse 〉

1. kõndima, jalgadel astudes liikuma
Laps oskab juba käia.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema, kas jalgsi või sõites (ka regulaarselt)
■ kus Suuremad lapsed käivad koolis, väiksemad lasteaias. Käisin eelmisel nädalal Riias. Pean poes ära käima.
■ millega Kas sa käid tööl jalgratta või bussiga?
■ kelle juures Ta käib iga kuu arsti juures.
■ mida tegemas Käin hommikuti ujumas.
3. toimuma
Majas käib remont.
Mäng käib kindlate reeglite järgi.
4. sõidukite kohta: sõitma (graafiku järgi)
Bussid nii hilja ei käi.
5. masinate, seadmete kohta: töötama
Ma ei saa autot käima.
6. teatud (laadi) riideid kandma
Ta käib korralikult riides.
■ millega Noormees käib tööl ülikonnaga.
7. kellegagi või millegagi seotud olema, millegi juurde kuuluma
■ mille juurde Väike risk käib asja juurde.
■ kelle-mille kohta See märkus ei käi sinu kohta.

---

ühendid: läbi käima, ringi käima

käsi nimisõna 〈käsi , k`äe , k`ätt , k`ätte; mitmus k`äed, käte, käsi 〉

1. inimese kehaosa alates randmest kuni sõrmede otsteni või alates õlast kuni sõrmede otsteni
Pese enne sööki käed ära.
Tal oli pudel käes.
● parem käsi, vasak käsi
● kätt suruma, kätt andma Nad tervitasid ja surusid kätt.
saab moodustada: käelaba, käeluu; käekell, käekott, käevõru; käsitöö
2. (ainsuses) väljendites, mis on seotud kinnastega:
● kätte panema, käes olema, käest ära võtma Panin kindad kätte. Kindad on käes.

---

vaata ka kätte, käes, käest

leedu omadussõna 〈leedu (ei käändu) 〉

leedulastega seotud
● leedu keel, leedu kultuur