[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

serv nimisõna 〈s`erv , serva , s`erva , s`erva ; mitmus servad, s`ervade, s`ervi 〉

mingi eseme või maa-ala väline piir ja selle juurde jääv ala sama mis äär
Kirjuta paberi paremale servale oma nimi.
Ta elab linna servas.
Jalgrattur sõitis tee servas.

surve nimisõna 〈surve , s`urve , survet 〉

1. see, kui keegi veenab või sunnib teist inimest midagi tegema
Ta astus ülikooli vanemate survel.
● avalikkuse surve, ühiskonna surve, üldsuse surve
● kellele survet avaldama Mulle avaldati survet, et ma lepingule alla kirjutaksin.
2. jõud või raskus, millega miski millegi peale surub
Tamm ei pidanud vee survele vastu ja purunes.

terve1 omadussõna 〈t`erve , t`erve , t`ervet ; mitmus t`erved, t`ervete, t`erveid; võrdlus: t`ervem, kõige t`ervem 〉

1. selline, kelle tervis on korras vastand haige
See, kes teeb sporti, on tervem kui need, kes sporti ei tee.
● terveks saama (= haigusest paranema) Ma sain terveks.
2. selline, mis pole katki
Kingad on täiesti terved ja väga vähe kantud.
Avariis jäi üks auto terveks.
Kukkusin, aga õnneks jäid kõik luud terveks.

terve2 asesõna 〈t`erve , t`erve , t`ervet 〉

1. tervikuna, algusest lõpuni sama mis kogu2
Terve linn on turiste täis.
Siin jätkub tööd terveks eluks.
Olin eile terve päeva kodus.
2. sõna, mis rõhutab mingi hulga suurust või aja pikkust
Võin tuua terve hulga näiteid.
Ootasin sind terve tunni.

---

vaata ka tervelt