[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

hoolitsema tegusõnahoolitsema , hoolitseda , hoolitseb , hoolitsetud


1. vajalikke tingimusi looma, hoolt kandma; midagi korras hoidma
kelle-mille eest Ema hoolitseb laste eest. Ta ei hoolitse piisavalt oma tervise eest.
2. korraldama, et miski tehtud saaks või olemas oleks
mille eest Tüdruk hoolitses selle eest, et vaasis oleks alati lilli. Täna hoolitseb söögi eest Jaan.

hoolitsemine \⇐ hoolitsema\ nimisõna <hoolitsemine, hoolitsemise, hoolitsemist>
Sport nõuab keha eest hoolitsemist.

kaebama tegusõnak`aebama , kaevata , k`aebab , kaevatud


1. oma murest või hädast kellelegi rääkima sama mis kurtma
mida Patsient kaebas arstile peavalu ja väsimust.
mille üle Ta ei kaeba kunagi oma tervise üle.
et Tiit kaebas, et tal on igav.
2. kellegi kohta midagi süüdistavat ütlema
kelle peale Noorem vend kaebab tihti vanema venna peale.
kohtusse kaebama Mees kaebas naabri kohtusse.

kurtma tegusõnak`urtma , k`urta , kurdab ; k`urtis, k`urtnud


oma murest või hädast kellelegi rääkima sama mis kaebama
Tal on väga raske elu, aga ta ei kurda kunagi.
mida Haige kurdab peavalu.
mille üle Mees kurdab oma tervise üle.
et Naine kurdab, et tal on vähe raha.

laud nimisõnal`aud , laua , l`auda , l`auda ; mitmus lauad, l`audade, l`audu


laud.jpg
1. mööbliese, mis koosneb plaadist ja jalgadest ning mille peale saab asju panna
Laua ümber istus neli inimest.
lauda katma (= laua peale nõusid, sööke ja jooke panema) Ema kattis laua tervele perele.
lauda koristama (= pärast söömist laualt nõusid ära viima) Aitasin sõbral lauda koristada.
laua taha istuma, lauda istuma Külalised istusid lauda.
saab moodustada: kirjutuslaud
2. pikk ja lame puust tükk, mida kasutatakse ehitusmaterjalina
Toas oli laudadest põrand.

muretsema tegusõnamuretsema , muretseda , muretseb


muret tundma, mures olema
Ära muretse, kõik läheb hästi.
kelle-mille pärast Mees muretseb oma tervise pärast.

pärast kaassõna, määrsõnapärast


1. (millestki või kellestki) hiljem; hilisemal ajal
Hakka minema, ma tulen pärast järele.
Pärast räägime!
■ pärast keda-mida Kohtume pärast lõunat. Lähen pärast tööd kinno.
2. mingi ajavahemiku järel, möödudes
mis aja pärast Kohtume nädala pärast. Eksam on kahe päeva pärast. Helistan sulle poole tunni pärast. Kell on kümne minuti pärast üheksa (= 8.50).
3. osutab põhjusele, mille tõttu midagi toimub
kelle-mille pärast Ta muretseb oma tervise pärast. Tüdruk nutab iga asja pärast.

rakendama tegusõnarakendama , rakendada , rakendab , rakendatud


kasutusele võtma, kindlal eesmärgil kasutama
abinõusid rakendama Tööandja peab rakendama abinõusid töötajate tervise kaitseks.

seos nimisõnas`eos , s`eose , s`eost ; mitmus s`eosed, s`eoste, s`eoseid


see, mis ühendab näiteks kahte mõtet, fakti või sündmust
Kas inimese hariduse ja tervise vahel on seos?
millega Etendusel puudub seos tegeliku ajalooga.
otsene seos, võimalik seos
seost nägema; seoseid otsima, seoseid leidma

vaata ka seoses

terve1 omadussõnat`erve , t`erve , t`ervet ; mitmus t`erved, t`ervete, t`erveid; võrdlus: t`ervem, kõige t`ervem


1. selline, kelle tervis on korras vastand haige
See, kes teeb sporti, on tervem kui need, kes sporti ei tee.
terveks saama (= haigusest paranema) Ma sain terveks.
2. selline, mis pole katki
Kingad on täiesti terved ja väga vähe kantud.
Avariis jäi üks auto terveks.
Kukkusin, aga õnneks jäid kõik luud terveks.

tervis nimisõnatervis , tervise , tervist


organismi (normaalne) seisund
Mul on tugev tervis.
Kuidas tervis on?
Suitsetamine kahjustab tervist.
Tal pole tervis päris korras.
vaimne tervis, füüsiline tervis; hea tervis, halb tervis, kehv tervis, nõrk tervis
Terviseks! (= sõna, mida kasutame, kui lööme klaase kokku, et kellegi või millegi auks juua)

vaim nimisõnav`aim , vaimu , v`aimu ; mitmus vaimud, v`aimude, v`aime


1. (ainsuses) mõtlemine, teadvus (keha vastandina); inimese sisemine olemus
Ta on ettevõtliku vaimuga inimene.
Terves kehas terve vaim.
2. (ainsuses) mingit inimeste rühma või ajastut iseloomustav mõtlemise viis
Koolis valitses rahvuslik vaim.
Nendes seisukohtades on tunda uue aja vaimu.
3. surnu hing või muu selline olend, kelle olemasolu ette kujutatakse
Nägin öösel surnuaias vaimu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur