[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

jää nimisõna 〈j`ää , j`ää , j`ääd 〉

1. vesi, mis on külmunud ja kõvaks muutunud; sellise vee tükk
Jää sulab.
Kas sa soovid oma kokteili sisse jääd ka?
saab moodustada: jääpurikas
2. jääst kate veekogu peal
Järvel on veel ohtlik uisutada, jää on liiga nõrk.
Meri on jääs.
● õhuke jää, paks jää, libe jää

äi nimisõna 〈`äi , äia , `äia ; mitmus äiad, `äiade, `äiasid 〉

abikaasa isa
Lähen homme äiale ja ämmale külla.

äär nimisõna 〈`äär , ääre , `äärt ; mitmus ääred, äärte, `ääri 〉

1. mingi eseme või maa-ala väline piir ja selle juurde jääv ala sama mis serv
Maanteel tuleb kõndida tee vasakus ääres.
Istusin voodi äärele.
2. kübaral: alumine laiem osa
Ta kandis laia äärega kübarat.
3. nõu, anuma külje ülemine osa
Valasin klaasi ääreni täis.