[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

aru nimisõna 〈aru , aru , aru 〉

mõistus, võime mõelda
Kas sa oled aru kaotanud?
● täie aruga (= selline, kelle mõistus on korras) Ükski täie aruga inimene ei usu seda juttu.

---

ühendid: aru andma, aru saama

muide määrsõna 〈muide 〉

kasuta siis, kui tahad öelda midagi, mis pole eelmise teemaga seotud sama mis muuseas
Muide, palju kell on?
Mul on muide uus töökoht.

muuseas määrsõna 〈m`uu+s`eas 〉

kasuta siis, kui tahad öelda midagi, mis pole eelmise teemaga seotud sama mis muide
Muuseas, sul oli õigus.

mõistus nimisõna 〈m`õistus , m`õistuse , m`õistust 〉

võime mõelda ja aru saada
Inimene on mõistusega olend.
Tal on terav mõistus.
● terve mõistus, kaine mõistus (= tegelikkust arvestav, praktiline mõtlemine)

purju määrsõna 〈p`urju 〉

selliseks, et ei suuda joodud alkoholi tõttu enam selgelt mõelda või rääkida
Ta jääb kiiresti purju.
võrdle purjus

purjus omadussõna 〈p`urjus (ei käändu) 〉

selline, kes on joonud nii palju alkoholi, et ei suuda enam selgelt mõelda või rääkida vastand kaine
Ma ei saanud aru, kas ta oli purjus või mitte.
võrdle purju

saladus nimisõna 〈saladus , saladuse , saladust ; mitmus saladused, saladuste, saladusi 〉

miski, mida teavad ainult vähesed inimesed ja mida ei taheta teistele öelda
Avaldasin sõbrale oma suure saladuse.
■ kelle ees Mul ei ole sinu ees saladusi.
● saladust hoidma, saladust välja rääkima Ära sellest talle räägi, ta ei oska saladust hoida.
● saladuses hoidma Lugu polnud võimalik saladuses hoida.

segadus nimisõna 〈segadus , segaduse , segadust , segadusse; mitmus segadused, segaduste, segadusi 〉

1. see, kui asjad on segamini, korrast ära või vale koha peal; segane olukord
Tema toas valitseb suur segadus.
Uus seadus tekitas palju segadust.
2. seisund, kus inimene tunneb, et ta ei saa millestki aru või ei suuda selgelt mõelda
Olin segaduses ega teadnud, mis suunas edasi minna.
● segadusse viima, segadusse ajama; segadusse sattuma Esineja sattus ootamatust küsimusest segadusse.

vabadus nimisõna 〈vabadus , vabaduse , vabadust , vabadusse 〉

1. õigus või võimalus midagi teha või öelda, ilma et keegi sind takistaks
Riik piiras inimeste isiklikku vabadust.
■ mida teha Igaühel on vabadus otsustada oma elu üle.
2. vaba, iseseisev olek
Rahvas võitles vabaduse eest.
● poliitiline vabadus, majanduslik vabadus
3. vaba, mitte vangis olek
Kurjategija pääses vabadusse.