[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

aur nimisõna 〈`aur , auru , `auru ; mitmus aurud, `aurude, `aure 〉

gaas, milleks kuum vesi muutub
Potist tõusis auru.
Pärast duši all käimist oli vannituba auru täis.

baar nimisõna 〈b`aar , baari , b`aari , b`aari ; mitmus baarid, b`aaride, b`aare 〉

koht, kus inimesed saavad istuda ja jooke (eriti alkoholi) osta
Hotelli baar asub esimesel korrusel.

hani nimisõna 〈hani , hane , hane ; mitmus haned, hanede, hanesid 〉

1. pika kaelaga lind, keda inimesed peavad, et liha ja sulgi saada
Talunik kasvatab hanesid.
2. sarnase välimusega lind, kes elab looduses veekogude ääres
Jahimees laskis kaks hane.
3. nende lindude liha
Jõuludeks küpsetasime hane.

janu nimisõna 〈janu , janu , janu 〉

tugev tunne, et tahad juua; joomata olek
Mul on janu.
Loomad olid janus.
● janu kustutama (= midagi jooma, et janu enam poleks) Kustutasin janu mineraalveega.

kaer nimisõna 〈k`aer , kaera , k`aera 〉

teatud teravili, millest tehakse näiteks jahu, putru ja küpsiseid

kana nimisõna 〈kana , kana , kana ; mitmus kanad, kanade, kanu 〉

1. emane lind, keda inimesed kasvatavad, et liha ja mune saada
Need on pruunide kanade munad.
2. kana toiduna
Õhtusöögiks on praetud kana.

kand nimisõna 〈k`and , kanna , k`anda ; mitmus kannad, k`andade, k`andu 〉

1. jalalaba tagumine osa
Astusin talle kogemata kanna peale.
2. vastav koht näiteks sokil või jalanõul

kann nimisõna 〈k`ann , kannu , k`annu , k`annu ; mitmus kannud, k`annude, k`annusid 〉

nõu, millest valatakse vedelikke, näiteks mahla või vett
Kohv toodi lauale kannuga.
Vala endale kannust piima.

kant nimisõna 〈k`an't , kan'di , k`an'ti , k`an'ti ; mitmus kan'did, k`an'tide, k`an'te 〉

teatud piirkond, ümbrus
Me elame samas kandis.
Otsin korterit Magasini tänava kandis.
● ilus kant, vaene kant, võõras kant, vaikne kant, ohtlik kant

naer nimisõna 〈n`aer , naeru , n`aeru 〉

hääl, mida sa teed siis, kui miski on naljakas või lõbus vastand nutt
Teisest toast kõlas rõõmus naer.

number nimisõna 〈n`umber , n`umbri , n`umbrit ; mitmus n`umbrid, n`umbrite, n`umbreid 〉

1. märk, millega arve kirjas märgitakse, näiteks 2 või 6
Summa tuli kirjutada nii sõnade kui ka numbritega.
2. (lühend nr) mingis süsteemis millegi või kellegi kohta märkiv arv; selle kirjalik esitus numbritega
Maja number on 6.
● auto number, pangakonto number, arve number
saab moodustada: sihtnumber, telefoninumber, viitenumber
3. ajalehe või ajakirja üks väljaanne
Ajakirja viimases numbris oli lugu suusatajatest.

paar nimisõna, asesõna 〈p`aar , paari , p`aari ; mitmus paarid, p`aaride, p`aare 〉

1. kaks ühesugust eset, mis kuuluvad kokku
Need sokid ei ole samast paarist.
Ostsin kaks paari kingi.
2. kaks inimest, kes kuuluvad mingil moel kokku
Õpilased jagati paaridesse.
saab moodustada: abielupaar
3. kaks inimest, kes on abielus või romantilises suhtes
Sandra ja Robert on kena paar.
4. (ainsuses) kaks, kaks-kolm, mõni
Saan paari sõbraga kokku.
Laua peal oli paar õuna.
Kohtume paari päeva pärast.

pank nimisõna 〈p`ank , panga , p`anka , p`anka ; mitmus pangad, p`ankade, p`anku = p`ankasid 〉

asutus, kus saab oma raha hoida
Mul on pangas 500 eurot.
Mis pangas sul konto on?
Ta võttis pangast laenu.
● panka raha panema; pangast raha välja võtma Panin raha panka tähtajalisele hoiusele.
saab moodustada: internetipank; pangaautomaat, pangakaart, pangakonto

pann nimisõna 〈p`an'n , panni , p`anni ; mitmus pannid, p`annide, p`an'ne 〉

madalate äärtega metallist nõu, mille peal saab toitu praadida ja küpsetada
Ema praeb pannil liha ja kartuleid.

rand nimisõna 〈r`and , ranna , r`anda , r`anda ; mitmus rannad, r`andade, r`andu 〉

maa-ala mere või järve ääres, mis on kaetud liiva või kividega
● rannas käima Suvel meeldib mulle rannas käia.

saar nimisõna 〈s`aar , saare , s`aart ; mitmus saared, saarte, s`aari 〉

maa-ala, mis on igast küljest veega ümbritsetud
Saarele pääseb paadiga.
saab moodustada: poolsaar

vana omadussõna 〈vana , vana , vana ; mitmus vanad, vanade, vanu = vanasid; võrdlus: vanem, kõige vanem = vanim 〉

1. kaua elanud, pika eaga vastand noor
Vanu inimesi tuleb aidata.
● vana mees, vana naine
2. teatud vanusega
Ta on 43 aastat vana.
Kui vana sa oled? – 15.
Sa oled sama vana kui mina.
Ta on oma abikaasast vanem.
3. ammu valminud või tekkinud vastand uus
Peetrile meeldivad vanad autod.
Vanad majad lammutati maha.
● vana traditsioon, vana komme
4. inimese kohta: kaua mingis rollis olnud või kunagine vastand uus
Kohtusin vana koolivennaga.
● vanad sõbrad, vanad tuttavad; vana töökaaslane, vana kolleeg; vana klassivend, vana klassiõde
5. varem, enne praegust olnud, eelmine vastand uus
Mis su vana aadress oli?
Mulle meeldis mu vana töö rohkem.
Head vana aasta (= kohe mööduva aasta) lõppu!

vang nimisõna 〈v`ang , vangi , v`angi ; mitmus vangid, v`angide, v`ange 〉

1. inimene, kes kannab vanglas karistust, kes pole vaba
Vang vabastati enne tähtaega.
2. vaenlase poolt kinni võetud inimene
Selles sõjas ei võetud ühtegi vangi.
vaata ka vangi, vangis, vangist

vann nimisõna 〈v`an'n , vanni , v`anni , v`anni ; mitmus vannid, v`annide, v`an'ne 〉

1. suur anum, mis täidetakse veega ja mille sees inimene istub, et ennast pesta
Korteris oli nii dušš kui ka vann.
saab moodustada: vannituba
2. vannis pesemine
● vanni tegema Tegin lapsele vanni.
● vannis käima Käin vannis vähemalt kaks korda nädalas.

vanur nimisõna 〈vanur , vanuri , vanurit ; mitmus vanurid, vanurite, vanureid 〉

vana inimene
Pakun bussis alati vanuritele istet.