[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

hauakivi nimisõna 〈haua+kivi , haua+kivi , haua+kivi ; mitmus haua+kivid, haua+kivide, haua+kive = haua+kivisid 〉

haual olev kivist ese, mille peal on kirjas surnud inimese nimi ning tema sünni ja surma kuupäev

kalliskivi nimisõna 〈kallis+kivi , kallis+kivi , kallis+kivi ; mitmus kallis+kivid, kallis+kivide, kallis+kive 〉

looduses harva leiduv väärtuslik kivi, millega kaunistatakse ehteid
Karbis oli kulda ja kalliskive.

kivi nimisõna 〈kivi , kivi , kivi ; mitmus kivid, kivide, kive = kivisid 〉

1. väga kõva materjal, mida leidub maa sees ja millest saab ehitada
Maja ümber oli kivist müür.
2. tükk seda materjali
Lõin jala vastu kivi.
● ümar kivi, lame kivi, terav kivi
3. seeme teatud puuviljade sees
Puhastasin kirsid kividest.
4. kalliskivi; ka selle koopia
Neiu kandis uhket kiviga sõrmust.

pihta määrsõna, kaassõna 〈p`ihta 〉

nii, et miski tabab; suunas, poole (et tabada)
Laps sai palliga pihta.
■ kelle-mille pihta Politseinike pihta visati kive ja muid asju.

---

ühendid: pihta hakkama

riiv nimisõna 〈r`iiv , riivi , r`iivi ; mitmus riivid, r`iivide, r`iive 〉

metallist vahend, millel on terava servaga augud ja mille abil saab toiduaineid väikesteks tükkideks teha
● peen riiv, jäme riiv Sidrunit riivis ta peene riiviga, aga porgandit jämeda riiviga.