[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime •


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

aasta nimisõna 〈`aasta , `aasta , `aastat ; mitmus `aastad, `aastate, `aastaid 〉


1. (lühend a) 365 või 366 päeva pikkune periood, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril
Mis aastal sa sündinud oled? – 1975. aastal.
● aasta alguses, aasta lõpus
● eelmisel aastal, möödunud aastal; järgmisel aastal, tuleval aastal; igal aastal
saab moodustada: poolaasta, õppeaasta
Head uut aastat! (= soovime aasta alguses); Head vana aasta lõppu! (= soovime aasta lõpus)
2. ükskõik milline 12 kuud kestev periood, ka vanuse kohta
Ta elas aastaid välismaal.
Minu tütar on juba 7 aastat vana (= 7-aastane).
saab moodustada: eluaasta

aasta teistes sõnastikes

gramm nimisõna 〈gr`amm , grammi , gr`ammi ; mitmus grammid, gr`ammide, gr`amme 〉


(lühend g) kaalu mõõtühik. Ühes kilogrammis on 1000 grammi
Kala kaalub 700 grammi.

gramm teistes sõnastikes

ja sidesõna 〈ja 〉


seob sisu poolest võrdseid, võrreldavaid või üksteist täiendavaid sõnu ja lausete osi sama mis ning
Tüdrukule meeldib laulda ja tantsida.
Ma räägin saksa ja inglise keelt.
Ostsin kaks ja pool kilo mandariine.
Töö oli raske ja nõudis palju jõudu.

ja teistes sõnastikes

jt lühend
ja teised
Magustoiduks olid õunad, pirnid jt puuviljad.

jt teistes sõnastikes

ju määrsõna 〈ju 〉


1. näitab, et miski on sinu meelest niigi teada ja ei vaja pikemat selgitust
Seda teab ju igaüks.
Sa ju aitad mind.
Ma ei ela ju kuigi kaugel.
● eks ju (= kasuta küsimuse lõpus, kui oled vastuses üsna kindel, aga vajad kinnitust) Sa sündisid Tallinnas, eks ju?
2. küllap, arvatavasti
Ju ta varsti tuleb.

ju teistes sõnastikes

kaasa arvatud määrsõna 〈k`aasa arvatud 〉


(lühend k.a) näitab, et keegi või miski on hulgas
Osavõtjaid oli paljudest riikidest, Eesti kaasa arvatud.

kaasa arvatud teistes sõnastikes

liiter nimisõna 〈l`iiter , l`iitri , l`iitrit ; mitmus l`iitrid, l`iitrite, l`iitreid 〉


(lühend l) vedeliku mahu mõõtühik
Ostsin kaks liitrit piima.

liiter teistes sõnastikes

meeter nimisõna 〈m`eeter , m`eetri , m`eetrit ; mitmus m`eetrid, m`eetrite, m`eetreid 〉


(lühend m) pikkuse mõõtühik. Ühes meetris on sada sentimeetrit
Müür oli viie meetri kõrgune.
Jõgi on umbes 300 meetrit lai.
Võistlesin 100 meetri jooksus.

meeter teistes sõnastikes

tonn nimisõna 〈t`on'n , tonni , t`onni ; mitmus tonnid, t`onnide, t`on'ne 〉


(lühend t) kaalu mõõtühik. Ühes tonnis on 1000 kilogrammi
Toodeti 25 000 tonni piima.

tonn teistes sõnastikes

tund nimisõna 〈t`un'd , tunni , t`un'di , t`un'di ; mitmus tunnid, t`un'dide, t`un'de 〉


1. (lühend t) aja mõõtühik. Ühes tunnis on 60 minutit
Sõit kestis kaks tundi.
Kontsert algab tunni aja pärast.
● veerand tundi, pool tundi, kolmveerand tundi
2. aeg (tavaliselt 45 minutit), mil õpilased koos õpetajaga midagi õpivad
Esmaspäeval on meil seitse tundi.
Täna on esimene tund matemaatika.
Jäin tundi hiljaks.
Tunnid algavad kell 8 ja lõppevad kell 16.
saab moodustada: vahetund; tunniplaan

tund teistes sõnastikes

umbes1 määrsõna 〈`umbes 〉


(lühend u) mitte päris täpselt, ligikaudu, enam-vähem
Pood asub umbes kilomeetri kaugusel.
Merike on umbes sama pikk kui mina.

umbes teistes sõnastikes

välja arvatud määrsõna 〈v`älja arvatud 〉


(lühend v.a) näitab, et keegi või miski ei ole hulgas
Kõik on kohal, välja arvatud Juhan.

välja arvatud teistes sõnastikes

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur