[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

jätkuma tegusõna 〈j`ätkuma , j`ätkuda , j`ätkub 〉

1. edasi kestma
Pärast vaheaega kontsert jätkus.
võrdle jätkama
2. piisavalt (palju) olema sama mis jaguma
■ (kellele) + mida Tööd jätkus kõigile. Kardan, et harjutamiseks ei jätku aega. Toitu jätkub homseni.
■ (kellele) + millest Sellest rahast jätkub mulle mitmeks kuuks.

jätma tegusõna 〈j`ätma , j`ätta , jätab , j`äetud; j`ättis, j`ätnud 〉

1. mitte kaasa võtma, kuskile (ära) panema; kuskile unustama
■ kuhu Külalised jätsid oma riided esikusse. Olen võtmed koju jätnud. Jätsin vihmavarju trammi.
2. mingit olukorda tekitama; millegi tekkimist põhjustama
Palun jäta mind üksi.
■ mida tegema Ema jättis lapsed koju õppima.
■ midagi tegemata Jätsin kinno minemata (= ei läinud kinno).
● mingit muljet jätma Mees jättis endast hea/halva mulje.
3. kellelegi midagi andma
Jäta mulle oma meiliaadress.

---

ühendid: alles jätma, järele jätma, kõrvale jätma, maha jätma, meelde jätma, rahule jätma, ära jätma

jääma tegusõna 〈j`ääma , j`ääda , j`ääb , j`äädud ; j`äi , jäänud, j`äädakse 〉

1. mingist kohast mitte lahkuma, seal olema
■ kuhu Lapsed jäid üksinda koju.
■ kelle juurde Jäin ööseks sõbra juurde.
2. mingisse olukorda või seisundisse sattuma; mingit seisundit või olukorda säilitama
■ kelleks Mu sõber jäi töötuks. Ta jäi noorelt leseks.
■ milliseks Püüdsin rahulikuks jääda.
■ mida tegema Laps jäi magama. Soojad ilmad ei jäänud kauaks püsima. Kell jäi seisma.
■ mida tegemata Mul jäi üks töö lõpetamata.
3. alles, üle või järel olema; säilima
Kannu on veel natuke kohvi jäänud.
Temast jäi hea mulje.

---

ühendid: alles jääma, hiljaks jääma, ilma jääma, järele jääma, kõrvale jääma, maha jääma, meelde jääma, puudu jääma, rahule jääma, vahele jääma, ära jääma, üle jääma

käituma tegusõna 〈k`äituma , k`äituda , k`äitub 〉

teatud viisil asju tegema või ütlema
Nii ei sobi seltskonnas käituda.
■ kuidas Õpilased käitusid korralikult.
■ kellega Ta käitub oma vanematega halvasti.

lähtuma tegusõna 〈l`ähtuma , l`ähtuda , l`ähtub , l`ähtutud 〉

midagi aluseks võtma, mingit seisukohta järgima
■ millest Lähtusin auto ostmisel hinnast. Artikli autor lähtus kindlatest põhimõtetest.

täituma tegusõna 〈t`äituma , t`äituda , t`äitub 〉

1. kui mingi koht või anum täitub, siis see saab kedagi või midagi täis
■ kellega-millega Saal täitub inimestega. Põhjas oli auk ja paat täitus veega.
võrdle täitma
2. kui unistus, lootus või soov täitub, siis see muutub reaalseks, tõeliseks sama mis täide minema
Kõik unistused ei täitu.
Tiiu soov emaks saada ei täitunud.