[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik
|
Sõnastikust •
Kasutusjuhend •
Pilt ja heli •
Mängime •
|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. arutlus nimisõna 〈arutlus millegi arutamine ■ mille üle  Seminaris käis arutlus Eesti kunsti üle.● arutlusele / arutluse alla tulema, võtma Millised küsimused koosolekul arutlusele tulevad?● arutlusel / arutluse all olema Riigikogus on arutlusel uus seadus.asjaajamine nimisõna 〈asja+ajamine see, kui sa täidad mingeid suhtlemisega seotud ülesandeid või vormistad mingeid dokumente Asjaajamine käis eesti keeles.elav omadussõna 〈elav energiline, aktiivne Liis on väga elav tüdruk.Õhtuti on tänavatel elav liiklus.Tunnis käis elav vestlus.● elav muusika (= muusikute esitatav, mitte plaadi pealt) Kohvikus on täna õhtul elav muusika.festival nimisõna 〈festival teatud ajavahemiku järel korduv suur pidulik üritus (näiteks filmi, muusika või teatri alal) Festival kestab kolm päeva.Kokku käis festivalil kümme tuhat inimest.● rahvusvaheline festival huviline nimisõna 〈huviline inimene, kes millegi vastu huvi tunneb Muuseumis käis laupäeval ligi 500 huvilist.järel kaassõna, määrsõna 〈järel 1. liikudes (kellegi või millegi) taga Koer kõndis mul järel.Vedasin oma kohvrit järel.■ kelle-mille järel Pardid ujusid üksteise järel reas.2. kellestki hiljem; pärast mingit sündmust või ajavahemikku Õpetaja ütles ees, lapsed kordasid järel.■ mille järel Ta jätkas õpinguid aastase vaheaja järel.3. kedagi või midagi kuskilt ära toomas Täna käis isa lapsel lasteaias järel.■ kelle-mille järel Käisin postkontoris paki järel.4. alles, säilinud Mul on ainult paar eurot järel.Pärast sõda olid lossist järel ainult varemed.võrdle järele, järelt käima tegusõna 〈k`äima 1. kõndima, jalgadel astudes liikuma Laps oskab juba käia.2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema, kas jalgsi või sõites (ka regulaarselt) ■ kus Suuremad lapsed käivad koolis, väiksemad lasteaias. Käisin eelmisel nädalal Riias. Pean poes ära käima.■ millega Kas sa käid tööl jalgratta või bussiga?■ kelle juures Ta käib iga kuu arsti juures.■ mida tegemas Käin hommikuti ujumas.3. toimuma Majas käib remont.Mäng käib kindlate reeglite järgi.4. sõidukite kohta: sõitma (graafiku järgi) Bussid nii hilja ei käi.5. masinate, seadmete kohta: töötama Ma ei saa autot käima.6. teatud (laadi) riideid kandma Ta käib korralikult riides.■ millega Noormees käib tööl ülikonnaga.7. kellegagi või millegagi seotud olema, millegi juurde kuuluma ■ mille juurde Väike risk käib asja juurde.■ kelle-mille kohta See märkus ei käi sinu kohta.ühendid: läbi käima, ringi käima käimine \⇐ käima\ nimisõna <k`äimine, k`äimise, k`äimist> närv nimisõna 〈n`ärv 1. üks pikkadest peenikestest osadest keha sees, mis edastavad tundeid ajuni 2. (tavaliselt mitmuses) väljendites inimese iseloomu või seisundi kohta: ● tugevad närvid, raudsed närvid, head närvid; nõrgad närvid See töö nõuab tugevaid närve.● närvi minema (= närviliseks muutuma) Ei tasu iga väikse asja pärast närvi minna!● närvis olema (= närviline olema) Olin enne eksamit närvis.● kellele närvidele käima (= ärritama, närviliseks tegema) Müra käis mulle närvidele.pildistama tegusõna 〈pil'distama, pil'distada, pil'distab, pil'distatud fotosid tegema Fotograaf käis pulmas pildistamas.■ keda-mida Mulle meeldib loomi ja linde pildistada. Pildistasin reisil huvitavaid maju.rääkima tegusõna 〈r`ääkima 1. suu ja keele abil sõnu ja lauseid moodustama, sel viisil ennast väljendama; vestlema Laps alles õpib rääkima.Poisid rääkisid valju häälega.Räägi mulle, kuidas su reis läks.■ kellega Ma pean sinuga rääkima.■ kellest-millest Rääkisime tunnis paljudest asjadest.■ et Liisa rääkis, et ta käis eelmisel kuul Ameerikas.● telefoniga rääkima Oota, ma räägin praegu telefoniga (= telefoni teel).2. mingit keelt (rääkida) oskama Kas sa räägid saksa keelt?3. mingit teemat käsitlema ■ kellest-millest Artikkel räägib poliitikastühendid: kaasa rääkima, läbi rääkima, taga rääkima rääkimine \⇐ rääkima\ nimisõna <r`ääkimine, r`ääkimise, r`ääkimist> sada arvsõna 〈sada 100 Kirjaniku sünnist möödub sada aastat.Näitusel käis sadu inimesi.● sada protsenti, sada meetrit, sada kilo Kui on tegemist arvudega üle tuhande, kasuta sõna sada asemel ükssada, näiteks viis tuhat ükssada. Kasuta sõna ükssada ka siis, kui ametlikus dokumendis on vaja sõnadega märkida täpne rahasumma. sama1 asesõna 〈sama 1. see, kes või mis on teada või mainitud, mitte keegi või miski muu; teada olevaga ühesugune Sama mees käis siin pool tundi tagasi.Kohtume homme samas kohas.Rääkisime täna samal teemal nagu eelmine kord.● samal ajal, samal päeval, samal aastal ● samal viisil, samal moel Kui me jätkame samal viisil, siis võib tekkida probleeme.● sama värvi, sama tüüpi Ta kannab musta mantlit ja sama värvi kübarat.võrdle seesama 2. kahe või mitme inimese jaoks ühine, üks Elame Toomasega samas majas.Käime samas koolis.suhtlemine \⇐ suhtlema\ nimisõna 〈s`uhtlemine Linnade vahel käis tihe suhtlemine.suhtlus nimisõna 〈s`uhtlus, s`uhtluse, s`uhtlust see, kui keegi kellegagi infot ja mõtteid vahetab Koolide vahel toimub tihe suhtlus.Kogu suhtlus käis meili teel.tempo nimisõna 〈tempo mingi protsessi või tegevuse (näiteks muusika esitamise) kiirus Töö käis kiires tempos.Suusataja tõstab tempot.● aeglane tempo, rahulik tempo, ühtlane tempo ● tempo tõuseb, tempo langeb tihe omadussõna 〈tihe 1. selline, mis koosneb paljudest samasugustest üksteise lähedal paiknevatest osadest Koeral on tihe karv.● tihe udu, tihe suits, tihe vihm ● tihedad juuksed, tihedad ripsmed 2. selline, mida esineb sageli, palju Ma olen Martiniga tihedas kirjavahetuses.Linnas on tihe liiklus.● tihe koostöö 3. väljendab millegi tugevust ja/või hoogu Tegin mitu tundi järjest tihedat tööd.Esikoha pärast käis tihe võistlus.● tihe konkurents vaata ka tihedalt vaatama tegusõna 〈v`aatama 1. silmade abil kellelegi või millelegi tähelepanu pöörama; midagi jälgima Vaata mõlemale poole, enne kui üle tee lähed.■ keda-mida Vaatasime albumist pilte.● filmi vaatama, näitust vaatama, etendust vaatama Vaatasin eile ühte head filmi.2. kedagi külastama, kellegi juures käima Ma lähen haiglasse sõpra vaatama.Ta käis Tartus sugulasi vaatamas.vaata ka vaatamata ühendid: läbi vaatama, otsa vaatama, üle vaatama võitlus nimisõna 〈v`õitlus 1. füüsilise jõu (ja relvade) kasutamine üksteise vastu, näiteks sõjas või kakluses ■ kellega / kelle vastu Algas pikk ja raske võitlus vaenlasega / vaenlase vastu.■ mille eest Raamat kirjeldab rahva võitlust iseseisvuse eest.2. pingutust nõudev tegevus, et lõpetada mingi halb olukord ■ millega / mille vastu Ministeerium peab võitlust korruptsiooniga / korruptsiooni vastu.3. pingutav võistlus ■ mille pärast Staadionil käis võitlus esikoha pärast.üksik omadussõna 〈üksik 1. üksi, perekonnata või kaaslas(t)eta olev Ta jäi elu lõpuni üksikuks.Olen üksik (= ainus) laps, õdesid-vendi mul pole.2. eraldi asukohaga, omaette paiknev Millised kolm asja sa üksikule saarele kaasa võtaksid?3. vähene; mõni Kaupluses käis vaid mõni üksik ostja.Leidub ka üksikuid erandeid. |
〉
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|