[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

kallim nimisõna 〈k`allim , k`allima , k`allimat ; mitmus k`allimad, k`allimate, k`allimaid 〉

armastatud inimene
Noormees kinkis oma kallimale lilli.
Tüdruk läks kallimast lahku.
Tal ei ole kindlat kallimat.
● uus kallim, praegune kallim, vana kallim, endine kallim

kallis omadussõna 〈kallis , k`alli , kallist ; mitmus k`allid, k`allite, k`al'leid; võrdlus: k`allim, kõige k`allim 〉

1. selline, mis maksab palju vastand odav
Ta sõidab kalli autoga.
Pilet oli liiga kallis.
● kallis hind Saapad polnud väärt nii kallist hinda.
2. armas
Kallid sõbrad!
Tema mälestus on meile kallis.

kasulik omadussõna 〈kasul`ik , kasuliku , kasul`ikku ; mitmus kasulikud, kasulike, kasul`ikke; võrdlus: kasulikum, kõige kasulikum 〉

mingis suhtes kasuks tulev või otstarbekas vastand kahjulik
See oli kasulik tehing.
■ kellele-millele Sport on tervisele kasulik.
● kasulik info, kasulik kogemus, kasulik nõuanne; kasulik mõju

kohalik omadussõna, nimisõna 〈kohal`ik , kohaliku , kohal`ikku , kohal`ikku ; mitmus kohalikud, kohalike, kohal`ikke 〉

1. teatud piirkonnast pärit või seal asuv; sellele piirkonnale omane
Ta ei tunne kohalikke kombeid.
● kohalikud elanikud; kohalik ajaleht, kohalik kool, kohalik turg
2. inimene, kes on teatud piirkonnast pärit
Üritusel polnud ühtegi turisti, ainult kohalikud.

kõhuli määrsõna 〈kõhuli 〉

pikali, nii et kõht on allpool vastand selili
Mulle meeldib kõhuli magada.
Laps kukkus kõhuli.

kõik asesõna 〈k`õik , kõige , k`õike ; mitmus k`õik , kõigi = k`õikide, k`õiki 〉

1. iga inimene või asi mingist tervikust
Kõik õpilased olid kohal.
Ta püüab kõigile meeldida.
Etendusele on kõik piletid välja müüdud.
2. (ainsuses) mingi (asjade, asjaolude) hulk tervikuna
Kõik on korras.
Temal on kõige kohta küsimusi.
Soovin sulle kõike head.

kõlbama tegusõna 〈k`õlbama , kõlvata , k`õlbab 〉

millegi, mingi tegevuse jaoks sobima
■ kelleks-milleks Ta ei kõlba õpetajaks.
■ kellele See film ei kõlba lastele.
■ mida teha Kõik seened ei kõlba süüa.

külmik nimisõna 〈külmik , külmiku , külmikut ; mitmus külmikud, külmikute, külmikuid 〉

metallist kapp, mis töötab elektriga ja hoiab toidu külmana sama mis külmkapp

lõplik omadussõna 〈l`õpl`ik , l`õpliku , l`õpl`ikku ; mitmus l`õplikud, l`õplike, l`õpl`ikke 〉

püsiv, kehtima jääv, mitte enam muutuv
Kas see on sinu lõplik vastus?
● lõplik otsus, lõplik valik, lõplik pakkumine

nõudlik omadussõna 〈n`õudl`ik , n`õudliku , n`õudl`ikku ; mitmus n`õudlikud, n`õudlike, n`õudl`ikke; võrdlus: n`õudlikum, kõige n`õudlikum 〉

suuri nõudmisi esitav; seda väljendav
Katre on õppejõuna väga nõudlik.
■ kelle vastu Professor on üliõpilaste vastu nõudlik.
■ mille suhtes Ta pole toidu suhtes nõudlik, sööb peaaegu kõike.
● nõudlik ülemus, nõudlik õpetaja, nõudlik klient
● nõudlik hääl, nõudlik pilk

publik nimisõna 〈publik , publiku , publikut 〉

inimesed, kes on kogunenud näiteks etendust vaatama või kontserti kuulama
Laulja oskab publikuga suhelda.
Publik plaksutas.
Ta valiti publiku lemmikuks.

põletik nimisõna 〈põlet`ik , põletiku , põlet`ikku , põlet`ikku ; mitmus põletikud, põletike, põlet`ikke 〉

keha mingi osa seisund, mida iseloomustab kõrgem temperatuur, valu ja paistetus
Haavas tekkis põletik.
saab moodustada: kopsupõletik

ämblik nimisõna 〈`ämbl`ik , `ämbliku , `ämbl`ikku ; mitmus `ämblikud, `ämblike, `ämbl`ikke 〉

väike kaheksa jalaga loom, kes püüab ja sööb putukaid
Ämblik on siia võrgu kudunud.