[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

aruanne nimisõna 〈aru+anne , aru+`ande , aru+annet ; mitmus aru+`anded, aru+annete, aru+`andeid 〉

ametlik kirjalik ettekanne mingi töö tulemustest, ülesannete täitmisest või muust
Direktor koostab aruannet.
■ mille kohta Firma esitas aruande eelmise aasta kulude kohta.

arukas omadussõna 〈arukas , aruka , arukat ; mitmus arukad, arukate, arukaid; võrdlus: arukam, kõige arukam = arukaim 〉

1. tark, asjalik, mõistlik
Arukas inimene prügi loodusesse ei jäta.
2. mingis olukorras õige, hea, otstarbekas
See on kõige arukam lahendus.

dokument nimisõna 〈dokum`en't , dokumen'di , dokum`en'ti ; mitmus dokumen'did, dokum`en'tide, dokum`en'te 〉

1. ametlik paber, mille peal on oluline info
Direktor kirjutas dokumendile alla.
● ametlik dokument, tähtis dokument, salajane dokument
● dokumente esitama, dokumente vormistama, dokumente väljastama Esitasin passi saamiseks vajalikud dokumendid.
2. arvutis: fail, mis sisaldab teksti
Salvesta dokument enne sulgemist.

eelarve nimisõna 〈`eel+arve , `eel+`arve , `eel+arvet ; mitmus `eel+`arved, `eel+arvete, `eel+`arveid 〉

1. ametlik kulude ja tulude arvestus
Linn eraldas aasta eelarvest 12% lasteaedadele.
Valitsus kinnitas järgmise aasta eelarve.
2. arvestus selle kohta, kui palju miski maksma läheb
Reisi eelarve on 700 eurot.

elamisluba nimisõna 〈elamis+luba , elamis+l`oa , elamis+luba 〉

ametlik luba elada teatud riigis
Välismaalane taotles elamisluba.
● elamisluba andma, elamisluba saama

ette valmistama tegusõna 〈`ette val'mistama, `ette val'mistada, val'mistab `ette 〉

tegema tööd, mis on millegi toimumiseks vajalik
Homne kõne on mul juba ette valmistatud.

hinnang nimisõna 〈hinnang , hinnangu , hinnangut ; mitmus hinnangud, hinnangute, hinnanguid 〉

arvamus või ametlik otsus millegi väärtuse, kvaliteedi, vajalikkuse või muu kohta
Projekt sai positiivse hinnangu.
Ekspertide hinnangu järgi / hinnangul pärineb münt 17. sajandist.
■ millele / mille kohta Komisjon andis hinnangu arsti tööle / töö kohta.
● hea hinnang; negatiivne hinnang, karm hinnang; esialgne hinnang, lõplik hinnang

hümn nimisõna 〈h`ümn , hümni , h`ümni ; mitmus hümnid, h`ümnide, h`ümne 〉

riigi ametlik laul, mida esitatakse eriliste sündmuste puhul
Eesti Vabariigi hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“.
Õpilased laulsid hümni.

jõulud mitmus nimisõna 〈jõulud , j`õulude , j`õule = j`õulusid 〉

kristlik püha 24.–27. detsembril, millega tähistatakse Kristuse sündi
Häid jõule!
Me veedame jõulud maal kogu perega.
Tõime jõuludeks kuuse tuppa.
● enne jõule; peale jõule, pärast jõule
saab moodustada: jõulupüha, jõuluvana

jõulupüha nimisõna 〈jõulu+püha , jõulu+püha , jõulu+püha ; mitmus jõulu+pühad, jõulu+pühade, jõulu+pühi 〉

1. kristlik püha 25., 26. või 27. detsembril
● esimene jõulupüha, teine jõulupüha
2. (mitmuses) jõulud
Rõõmsaid jõulupühi!

kannel nimisõna 〈kannel , k`andle , kannelt ; mitmus k`andled, kannelde, k`andleid 〉

keeltega pill, mida mängitakse sõrmedega. Kannel on Eesti rahvuslik pill

kapuuts nimisõna 〈kap`uuts , kapuutsi , kap`uutsi ; mitmus kapuutsid, kap`uutside, kap`uutse 〉

mantli, jope või kampsuni osa, mis katab pea
Ta tõmbas kapuutsi pähe.
Võta kapuuts peast ära.

kile nimisõna 〈kile , kile , kilet 〉

õhuke paindlik materjal, mis on sageli läbipaistev
Uus raamat oli kilesse pakitud.
saab moodustada: kilekott

kord1 nimisõna 〈k`ord , korra , k`orda , k`orda 〉

1. normid, mis on kehtestatud seaduste või eeskirjadega; olukord, mis vastab nendele normidele
Milline on toetuste maksmise kord?
Noored rikkusid avalikku korda.
● kindel kord, range kord, karm kord Tunnis valitseb range kord.
2. normaalseks eluks ja tööks vajalik olukord
Ära muretse, kõik saab korda.
Kas kõik on korras?
● korda tegema, korda seadma; korras hoidma Tee oma tuba korda!
3. ühiskondliku või riikliku korralduse süsteem
Rahvas avaldas protesti kehtiva korra vastu.
● ühiskondlik kord, riiklik kord, demokraatlik kord

---

ühendid: korda minema

kviitung nimisõna 〈kv`iitung , kv`iitungi , kv`iitungit ; mitmus kv`iitungid, kv`iitungite, kv`iitungeid 〉

kirjalik tõend raha vastuvõtmise kohta
Kviitung tuleb alles hoida.

kõne nimisõna 〈kõne , kõne , kõnet ; mitmus kõned, kõnede, kõnesid 〉

1. see, kui sa räägid, kõneled
Lapse kõne areng on aeglane.
Ma valdan saksa keelt nii kõnes kui kirjas.
2. avalik suuline ettekanne publiku ees
Kõne kestis 15 minutit.
Üritus algas piduliku kõnega.
● lühike kõne, pikk kõne
● kõnet pidama President pidas huvitava kõne.
3. telefonikõne
Oota, ma pean selle kõne vastu võtma.
Rahvusvaheliste kõnede hinnad on kõrgemad.

lahutus nimisõna 〈lahutus , lahutuse , lahutust ; mitmus lahutused, lahutuste, lahutusi 〉

abielu ametlik lõpp
● lahutust nõudma, lahutust soovima, lahutust tahtma Naine soovis lahutust.

lihavõtted mitmus nimisõna 〈liha+v`õtted , liha+võtete , liha+v`õtteid 〉

kristlik püha märtsis või aprillis, millega tähistatakse Kristuse surnust üles tõusmist
Lihavõtete ajal värvisime mune.

liialt määrsõna 〈liialt 〉

rohkem, kui vaja või kasulik on, liiga
See reis on minu jaoks liialt kallis.

liiga määrsõna 〈l`iiga 〉

rohkem kui vaja või kasulik on, üle normi, liialt
Supp on liiga soolane.
Sa sõidad liiga kiiresti.

maksma2 tegusõna 〈m`aksma , m`aksta , maksab 〉

kui midagi ei maksa teha, siis pole otstarbekas, vajalik või hea seda teha
■ mida teha Maja ostmisega ei maksa kiirustada. Teda ei maksa uskuda.

materjal nimisõna 〈materjal , materjali , materjali ; mitmus materjalid, materjalide, materjale 〉

1. see, mis on vajalik millegi valmistamiseks, tootmiseks või ehitamiseks
Mantel on tehtud kvaliteetsest materjalist.
Sauna ehitamiseks ei jätkunud materjali.
● looduslik materjal
saab moodustada: ehitusmaterjal
2. andmed, dokumendid või muu, mis on millegi aluseks
Kirjanik kogus uue teose jaoks materjali.

määrus nimisõna 〈m`äärus , m`ääruse , m`äärust ; mitmus m`äärused, m`ääruste, m`äärusi = m`ääruseid 〉

juriidiline otsus või korraldus, mille on väljastanud ametlik asutus või isik
● valitsuse määrus, ministri määrus

negatiivne omadussõna 〈negat`iivne , negat`iivse , negat`iivset ; mitmus negat`iivsed, negat`iivsete, negat`iivseid; võrdlus: negat`iivsem, kõige negat`iivsem 〉

1. halb, ebameeldiv või kahjulik vastand positiivne
Halvad sõbrad avaldavad poisile negatiivset mõju.
● negatiivne kogemus, negatiivne uudis; negatiivsed emotsioonid, negatiivsed tagajärjed
2. selline, mis keskendub millegi halbadele külgedele; eitav vastand positiivne
● negatiivne suhtumine, negatiivne hoiak

pidama2 tegusõna 〈pidama , pidada , p`eab ; pidi 〉

1. kui sa pead midagi tegema, siis sa oled sunnitud või kohustatud seda tegema sama mis tulema2
■ mida tegema Ma pean minema. Peame kiirustama, muidu jääme hiljaks.
2. kavatsema, plaanima
■ mida tegema Sa pidid ju koju minema? Temast pidi hoopis advokaat saama.
3. näitab, et miski oleks vajalik, otstarbekas
■ mida tegema Sa peaksid talt vabandust paluma. Me oleksime pidanud sellele varem mõtlema.
4. näitab, et miski on tõenäoline
■ mida tegema Ta peaks sind mäletama. Siin lähedal peaks üks pood olema.

positiivne omadussõna 〈posit`iivne , posit`iivse , posit`iivset ; mitmus posit`iivsed, posit`iivsete, posit`iivseid; võrdlus: posit`iivsem, kõige posit`iivsem = posit`iivseim 〉

1. hea, meeldiv või kasulik vastand negatiivne
Ravimi positiivne mõju avaldus kiiresti.
● positiivne kogemus, positiivne omadus; positiivsed emotsioonid, positiivsed tulemused
2. selline, mis keskendub millegi headele külgedele; nõus olev vastand negatiivne
Sain oma taotlusele positiivse vastuse.
● positiivne suhtumine, positiivne hinnang

post1 nimisõna 〈p`os't , pos'ti , p`os'ti , p`os'ti 〉

1. kirjad, ajalehed, reklaamid jms, mis sulle koju või töö juurde tuuakse
Hommikust posti pole veel toodud.
saab moodustada: postkast
2. ametlik süsteem, mida kasutatakse kirjade, pakkide vms saatmiseks
Saada raha posti teel / postiga.
saab moodustada: postkontor, postmark, postkaart; postiindeks

põhjendus nimisõna 〈põhjendus , põhjenduse , põhjendust ; mitmus põhjendused, põhjenduste, põhjendusi 〉

seletus sellele, miks teatud asja tehakse või miks see vajalik on
Sellisele teole on raske loogilist põhjendust leida.
● teaduslik põhjendus, majanduslik põhjendus, ametlik põhjendus
● põhjendust esitama

rasv nimisõna 〈r`asv , rasva , r`asva ; mitmus rasvad, r`asvade, r`asvu 〉

1. (ainsuses) pehme valge aine, mis on loomade ja inimeste naha all
Karu kogub talveks rasva.
2. organismile vajalik aine, mida saab teatud toiduainetest, näiteks võist
Ta joob ainult rasvata piima.

reklaam nimisõna 〈rekl`aam , reklaami , rekl`aami ; mitmus reklaamid, rekl`aamide, rekl`aame 〉

1. toodete, teenuste ja ürituste avalik tutvustamine, mille eesmärk on meelitada inimesi midagi ostma või kuskil osalema
Alkoholi reklaam on mõnes riigis keelatud.
2. sellist teavet edastav kuulutus, plakat või video
Reklaam ilmus nii ajalehes kui ka internetis.
● reklaami näitama, reklaami avaldama

riideese nimisõna 〈r`iide+ese , r`iide+eseme , r`iide+eset ; mitmus r`iide+esemed, r`iide+esemete, r`iide+esemeid 〉

riidest ese, mida inimene kannab, et oma keha katta, näiteks püksid, seelik või särk
See kleit on minu kõige kallim riideese.