[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

surm nimisõna 〈s`urm , surma , s`urma , s`urma ; mitmus surmad, s`urmade, s`urmasid 〉

see, kui elu lõpeb vastand sünd
Pärast naise surma kolis mees linna.
● surma põhjus, surma asjaolud
● loomulik surm, ootamatu surm, traagiline surm
● surma saama Õnnetuses sai surma kolm inimest.

sõrm nimisõna 〈s`õrm , sõrme , s`õrme , s`õrme ; mitmus sõrmed, s`õrmede, s`õrmi 〉

üks viiest piklikust osast käe otsas sama mis näpp
Panin sõrmuse sõrme.
võrdle varvas