[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik
|
Sõnastikust •
Kasutusjuhend •
Pilt ja heli •
Mängime •
|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. aas nimisõna 〈`aas suur looduslik maa-ala, kus kasvavad rohi ja lilled  Tüdrukud korjasid aasal karikakraid.Kari sööb aasal.aasta nimisõna 〈`aasta 1. (lühend a) 365 või 366 päeva pikkune periood, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril Mis aastal sa sündinud oled? – 1975. aastal.● aasta alguses, aasta lõpus ● eelmisel aastal, möödunud aastal; järgmisel aastal, tuleval aastal; igal aastal saab moodustada: poolaasta, õppeaasta Head uut aastat! (= soovime aasta alguses); Head vana aasta lõppu! (= soovime aasta lõpus) 2. ükskõik milline 12 kuud kestev periood, ka vanuse kohtaTa elas aastaid välismaal.Minu tütar on juba 7 aastat vana (= 7-aastane).saab moodustada: eluaasta aga sidesõna 〈aga alustab lause täpsustavat või selgitavat osa; ühendab lauses osi, mis sisaldavad vastandeid sama mis kuid Neil on väike, aga tubli meeskond.Läheks reisile hea meelega, aga ei ole aega.Kontserdile tulid enamasti noored, aga oli ka vanemaid inimesi.ah hüüdsõna 〈`ah sõna, mis väljendab või rõhutab mingit tugevat tunnet (näiteks rõõmu, üllatust) või ükskõikset suhtumist Ah, kui mõnus ilm!Ah, mul ükskõik.ai hüüdsõna 〈`ai sõna, mida sa kasutad, kui sa järsku valu tunned Ai, valus on!aktsiaselts nimisõna 〈`aktsia+s`el'ts (lühend AS) ettevõte, mis kuulub inimestele, kellel on selle ettevõtte aktsiaid Asutati uus aktsiaselts.● aktsiaseltsi juhatus, aktsiaseltsi nõukogu ala nimisõna 〈ala 1. mingi osa maast, maa-ala; piirkond, territoorium Metsa ja mere vahele jääb suur tühi ala.Majad asuvad 40 hektari suurusel alal.2. mingi aine või tegevuse valdkond Ta on ajaloo alal asjatundja.3. spordiala Kui palju alasid olümpiamängude kavas kokku on?ametiühing nimisõna 〈ameti+ühing, ameti+ühingu, ameti+ühingut; mitmus ameti+ühingud, ameti+ühingute, ameti+ühinguid (lühend aü) ühendus, mis kaitseb töötajate huvisid au nimisõna 〈`au 1. (teistelt tulev) suur lugupidamine, austus Talle on tähtis au ja kuulsus, mitte raha.● kellele-millele au tegema Halb õpilane ei tee koolile au.○ kelle-mille auks (= austuse väljendamiseks) Linnapea pidas külaliste auks kõne.2. võimalus, mille üle võib uhkust tunda Koostöö kuulsa teadlasega oli meile suur au.hektar nimisõna 〈h`ektar (lühend ha) pindala mõõtühik. Üks hektar on 10 000 m² Loomaaed asub 60 hektari suurusel maa-alal.ja sidesõna 〈ja seob sisu poolest võrdseid, võrreldavaid või üksteist täiendavaid sõnu ja lausete osi sama mis ning Tüdrukule meeldib laulda ja tantsida.Ma räägin saksa ja inglise keelt.Ostsin kaks ja pool kilo mandariine.Töö oli raske ja nõudis palju jõudu.jaa määrsõna 〈j`aa sõna, mis väljendab nõusolekut või kinnitab väidet, soovi vms sama mis jah vastand ei Kas tuled kaasa? – Jaa, muidugi.ka määrsõna 〈ka 1. näitab, et see, mida sa just ütlesid, kehtib samamoodi mingi teise inimese või asja kohta Tema armastab mind ja mina teda ka.Ka sel aastal algas sügis liiga vara.Me lähme õhtul kinno, tule ka.2. lisaks Peale inglise ja vene keele oskan ma ka saksa keelt.3. isegi Keegi ei teadnud vastust, ka õpetaja mitte.4. ühendites: ● nii .. kui ka (= mõlemad, see ja teine) Homme on oodata nii päikest kui ka vihma.● mitte ainult .. vaid ka (= mõlemad samamoodi) Minu jaoks ei ole tähtis mitte ainult palk, vaid ka töö sisu.kaasa arvatud määrsõna 〈k`aasa arvatud 〉 (lühend k.a) näitab, et keegi või miski on hulgas Osavõtjaid oli paljudest riikidest, Eesti kaasa arvatud.maa nimisõna 〈m`aa 1. planeet, kus me elame Maa liigub ümber Päikese.Piibel räägib, et alguses lõi jumal taeva ja maa.Planeedi nimena kirjutame Maa suure tähega. 2. kuiv maa (vastandina merele ja teistele veekogudele); selle pindLaev lähenes maale.Lumi katab maad.Maa on märg.Võtsin sendi maast üles.saab moodustada: maapind 3. igasugune piirkond, mis asub väljaspool linna Kas elad linnas või maal?Sõidan suveks maale vanaema juurde.Noored kolisid maalt linna.4. riik (või teatud piirkond) Ta on tuntud üle kogu maa.Linnud lendavad sügisel soojale maale.● võõrad maad, kauged maad; demokraatlikud maad saab moodustada: kodumaa, välismaa 5. distants millegi või kellegi vahel Pool maad oli käidud.Linnani on veel pikk maa.mina ainsus asesõna 〈mina  ; m`ulle, mul, m`ult  〉 viitab kõnelejale Ma töötan pangas.See on minu vend.Ta armastab mind.Mul on üks õde.Mulle see film ei meeldinud.Kui kõneleja soovib ennast esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mina seda ülesannet küll ei tee. sihtasutus nimisõna 〈s`iht+asutus (lühend SA) ühiskondlik asutus, mis korraldab raha andmist teatud kindlal eesmärgil, näiteks teaduslikeks uuringuteks või heategevuseks Millal loodi Eesti Filmi Sihtasutus?● sihtasutuse juhatus, sihtasutuse nõukogu sina ainsus asesõna 〈sina ; s`ulle, sul, s`ult 〉 viitab kuulajale, kellega räägitakse Kus sa töötad?Mis on sinu aadress?Ma tulen sulle homme külla.Kui kõneleja soovib kuulajat esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mida sina siin teed? tema ainsus asesõna 〈tema ; t`alle, tal, t`alt 〉 tähistab isikut, kes ei ole kõneleja ega kuulaja Tema oskab kõike.Mina teda ei tunne.Tal on kolm õde.Mõtlen talle tihti.Kui kõneleja soovib esile tuua inimest, kellest ta räägib, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi tema, näiteks Tema sellega küll ei nõustu. välja arvatud määrsõna 〈v`älja arvatud 〉 (lühend v.a) näitab, et keegi või miski ei ole hulgas Kõik on kohal, välja arvatud Juhan. |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|