[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

aine nimisõna 〈aine , `aine , ainet ; mitmus `ained, ainete, `aineid 〉

1. see, millest asjad koosnevad ja mis on olemas tahkel, vedelal või gaasi kujul
Toode sisaldab ohtlikke aineid.
● tahke aine, vedel aine
saab moodustada: maitseaine, toiduaine
2. raamatu, filmi või muu aluseks olev materjal; teema
Reis andis kirjanikule ainet mitmeks romaaniks.
3. õppeaine
Ta sai kõigis ainetes head hinded.

aju nimisõna 〈aju , aju , aju , `ajju; mitmus ajud, ajude, ajusid 〉

pea sees olev elund, mille abil sa mõtled ja tunned
Aju reguleerib kogu organismi tegevust.

aken nimisõna 〈aken , `akna , akent ; mitmus `aknad, akende, `aknaid 〉

hoone või sõiduki seinas olev klaasist osa, kust saab välja vaadata
Hotelli aknast avaneb vaade vanalinnale.
● akent avama, akent lahti tegema Avasin akna, et natuke värsket õhku saada.
● akent sulgema, akent kinni panema Kui sul on külm, siis pane aken kinni.
saab moodustada: aknalaud

alumine omadussõna 〈alumine , alumise , alumist , alumisse; mitmus alumised, alumiste, alumisi 〉

all, kõige madalamal olev vastand ülemine
Maja alumisel korrusel on kauplused.
See raamat on alumisel riiulil.

avalik omadussõna 〈aval`ik , avaliku , aval`ikku , aval`ikku ; mitmus avalikud, avalike, aval`ikke 〉

1. üldiselt, kõigile teada olev; (paljude) inimeste nähes toimuv
Mulle ei meeldi avalik esinemine.
● avalikuks tulema, avalikuks saama Pettus tuli avalikuks.
2. kõikidele inimestele mõeldud; selline, kus igaüks võib osaleda
Kas avalikus kohas tohib suitsetada?
● avalik konkurss, avalik üritus
3. ühiskonnaga, rahvaga seotud
Ta töötab avalike suhete osakonnas.
● avalik arvamus

---

vaata ka avalikult

eitav omadussõna 〈`eitav , `eitava , `eitavat 〉

selline, mis sisaldab sõna ei või ära; mitte nõus olev, negatiivne vastand jaatav
● eitav lause; eitav vastus, eitav otsus

ettekujutus nimisõna 〈`ette+kujutus , `ette+kujutuse , `ette+kujutust 〉

sinu peas olev pilt või mulje sellest, milline keegi või miski on
■ kellest-millest Mul puudub igasugune ettekujutus oma tulevasest tööst.
● selge ettekujutus, hea ettekujutus, täpne ettekujutus
● millest ettekujutust andma, ettekujutust saama

hauakivi nimisõna 〈haua+kivi , haua+kivi , haua+kivi ; mitmus haua+kivid, haua+kivide, haua+kive = haua+kivisid 〉

haual olev kivist ese, mille peal on kirjas surnud inimese nimi ning tema sünni ja surma kuupäev

hiline omadussõna 〈hiline , hilise , hilist ; mitmus hilised, hiliste, hiliseid; võrdlus: hilisem, kõige hilisem = hiliseim 〉

1. päeva lõpus olev; ajaliselt lõppemas või möödumas vastand varane, varajane
Hilisel ajal linnas jalutades peab ettevaatlik olema.
Nii hilisel tunnil taksod enam ei sõida.
● hiline aeg, hiline õhtu, hiline pärastlõuna
2. selline, mis saabub, on või toimub pärast tavalist või õiget aega vastand varane, varajane
Suvi oli sel aastal hilisem.
Laps on hilise arenguga.
3. (võrdluse vormides:) järgnev, edasine vastand varane
Tema hilisem saatus on teadmata.

homne omadussõna, nimisõna 〈h`omne , h`omse , h`omset ; mitmus h`omsed, h`omsete, h`omseid 〉

1. tänasele päevale järgneval päeval olev, toimuv või tekkiv
Homne koosolek jääb ära.
Artikkel ilmub homses ajalehes.
● homne päev Kõik selgub homse päeva jooksul.
2. tänasele päevale järgnev päev
Alates homsest hakkab lund sadama.

---

võrdle tänane, eilne

hämar omadussõna 〈hämar , hämara , hämarat ; mitmus hämarad, hämarate, hämaraid 〉

1. nõrga valgusega, pisut pime
Väljas läheb juba kell 16 hämaraks.
Hämaral ajal on autojuhil raske jalakäijat märgata.
● hämar ruum, hämar tuba
2. kahtlane; mitte täpselt teada olev
Ta on hämara minevikuga ärimees.
● hämarad tehingud, hämarad asjaolud; hämarad teod, hämarad lood

iseseisev omadussõna 〈ise+s`eisev , ise+s`eisva , ise+s`eisvat ; mitmus ise+s`eisvad, ise+s`eisvate, ise+s`eisvaid; võrdlus: ise+s`eisvam, kõige ise+s`eisvam 〉

1. sõltumatu, mitte kellelegi alluv
Ta on edukas ja iseseisev naine.
● iseseisev riik
2. selline, mis toimub ilma teiste abita; eraldi olev
Noored alustavad iseseisvat elu.
● iseseisev mõtlemine

jaatav omadussõna 〈j`aatav , j`aatava , j`aatavat 〉

selline, mis ei sisalda sõna ei või ära; nõus olev, positiivne vastand eitav
● jaatav lause; jaatav vastus, jaatav otsus

jalaluu nimisõna 〈jala+l`uu , jala+l`uu , jala+l`uud ; mitmus jala+l`uud , jala+l`uude, jala+l`uid 〉

jala sees olev luu
Kukkusin ja murdsin jalaluu.

järsk omadussõna 〈j`ärsk , järsu , j`ärsku ; mitmus järsud, j`ärskude, j`ärske; võrdlus: järsem, kõige järsem 〉

1. maapinna suhtes suure nurga all olev (nii et on raske ronida)
Mägi oli väga järsk.
● järsk trepp; järsk tõus, järsk langus
2. tugevasti suunda muutev
Sõitke ettevaatlikult, sellel teel on järsud kurvid.
3. kiiresti (ja ootamatult) toimuv
Järsud liigutused võivad loomi ehmatada.

kehtiv omadussõna 〈k`ehtiv , k`ehtiva , k`ehtivat ; mitmus k`ehtivad, k`ehtivate, k`ehtivaid 〉

selline, mis on ametlikult, juriidiliselt heaks kiidetud, jõus olev
● kehtiv seadus, kehtiv pass, kehtiv leping

kirjalik omadussõna 〈kirjal`ik , kirjaliku , kirjal`ikku ; mitmus kirjalikud, kirjalike, kirjal`ikke 〉

kirjutatud kujul olev; kirja pandud vastand suuline
Eksam oli kirjalik.
● kirjalik avaldus, kirjalik tõend, kirjalik leping, kirjalik nõusolek

koht nimisõna 〈k`oht , koha , k`ohta , k`ohta ; mitmus kohad, k`ohtade, k`ohti 〉

1. paik, kus keegi või miski on, asub või kus midagi toimub
Avalikus kohas ei tohi alkoholi juua.
Olin õigel ajal õiges kohas.
Kuhu kohta ma oma võtmed panin?
Kust kohast sa selle pluusi ostsid?
saab moodustada: asukoht, elukoht, sihtkoht, sünnikoht
2. ruumis olev kindel, ettenähtud paik, kus istuda või viibida
Kas see koht on vaba?
Viisakas on bussis vanemale inimesele kohta pakkuda.
Panin hotellis koha kinni (= broneerisin toa).
saab moodustada: istekoht
3. millegi (näiteks keha, teksti või ruumi) kitsam piirkond
Sõdur sai kahest kohast haavata.
Raamat jäi huvitava koha pealt pooleli.
Kõik kohad on tolmu täis.
4. positsioon
Perekond on minu elus väga tähtsal kohal.
Ta sai võistlusel viimase koha.
● esimene koht, teine koht, kolmas koht
saab moodustada: esikoht

kontekst nimisõna 〈k`ont`ekst , k`onteksti , k`ont`eksti ; mitmus k`ontekstid, k`ont`ekstide, k`ont`ekste 〉

1. sõna või lause ümber olev tekst
Sõna tähendus selgub kontekstist.
2. ühendus, seos
Seda probleemi tuleb vaadata laiemas kontekstis.

korpus nimisõna 〈k`orpus , k`orpuse , k`orpust ; mitmus k`orpused, k`orpuste, k`orpusi = k`orpuseid 〉

1. masina või seadme peal olev kõva kate, mille eesmärk on seda kaitsta (ja ilusamaks teha)
Ostsin telefonile uue korpuse.
2. hoone, mis kuulub mingisse suuremasse hoonete rühma
Peagi avatakse ülikooli uus korpus.
3. kirjaliku või suulise teksti elektrooniline kogu
Sõnaraamatus toodud näited on võetud korpustest.

kõrge omadussõna 〈k`õrge , k`õrge , k`õrget ; mitmus k`õrged, k`õrgete, k`õrgeid; võrdlus: k`õrgem, kõige k`õrgem = k`õrgeim 〉

1. ümbrusest tugevasti ülespoole ulatuv; selline, mille tipp ja alumine osa on üksteisest kaugel vastand madal
Džomolungma on maailma kõrgeim mägi.
Müür on 3 meetrit kõrge.
Korteril on kõrged laed.
● kõrge hoone, kõrge tuba; kõrged puud, kõrged lained; kõrged kontsad
2. millegi arvu või määra kohta: suur vastand madal
● kõrge hind, kõrge palk, kõrge üür; kõrged maksud
● kõrge palavik, kõrge temperatuur
3. väga hea, silmapaistev vastand madal
Ülikool püüab hoida oma kõrget taset.
4. positsioonilt tähtis, teistest üle olev vastand madal
Ta töötab kõrgel ametikohal.
Minister võttis vastu kõrgeid külalisi.
● kõrge ametnik
5. hääle kohta: mitte jäme vastand madal
Naistel on tavaliselt kõrgem hääl kui meestel.

käeluu nimisõna 〈k`äe+l`uu , k`äe+l`uu , k`äe+l`uud ; mitmus k`äe+l`uud , k`äe+l`uude, k`äe+l`uid 〉

käe sees olev luu
Ta murdis kukkudes käeluu.

lõbus omadussõna 〈lõbus , lõbusa , lõbusat ; mitmus lõbusad, lõbusate, lõbusaid; võrdlus: lõbusam, kõige lõbusam = lõbusaim 〉

rõõmus; heas tujus olev, head tuju tekitav
Pidu oli väga lõbus.
Teisest toast kostis lõbusat naeru ja laulu.
● lõbus tuju, lõbus meeleolu; lõbus seltskond

madal omadussõna 〈madal , madala , madalat ; mitmus madalad, madalate, madalaid; võrdlus: madalam, kõige madalam = madalaim 〉

1. ümbrusest suhteliselt vähe ülespoole ulatuv; selline, mille tipu ja alumise osa vaheline kaugus on väike vastand kõrge
Majade vahel on madal aed.
Korteril on madalad laed.
● madal muru; madalad kontsad
2. millegi arvu või määra kohta: väike vastand kõrge
● madal hind, madal palk, madal intress, madal üür; madalad maksud
● madal temperatuur
3. halb, vilets vastand kõrge
Nende luuletuste tase on suhteliselt madal.
4. positsioonilt kellegagi võrreldes allpool olev vastand kõrge
● madalamad ametnikud
5. hääle kohta: jäme vastand kõrge
Mees kõneles madala häälega.

moodne omadussõna 〈m`oodne , m`oodsa , m`oodsat ; mitmus m`oodsad, m`oodsate, m`oodsaid; võrdlus: m`oodsam, kõige m`oodsam = m`oodsaim 〉

moes olev, moodi järgiv; praegusele ajale vastav
Tal on väga moodne soeng.
● moodne kleit, moodne ülikond, moodne mantel; moodne kunst, moodne tehnoloogia

murelik omadussõna 〈murel`ik , mureliku , murel`ikku ; mitmus murelikud, murelike, murel`ikke; võrdlus: murelikum, kõige murelikum 〉

mures olev, muretsev; seda väljendav vastand muretu
Miks sa nii murelik oled?
● murelik nägu, murelik pilk, murelik hääl

nina nimisõna 〈nina , nina , nina , n`inna; mitmus ninad, ninade, ninasid 〉

1. näo osa, millega inimesed ja loomad lõhna tunnevad ja hingavad
Poisil hakkas ninast verd jooksma.
Lapsel on nina kinni (= tugev nohu, nii et ei saa läbi nina hingata).
● nina nuuskama
2. mingi eseme või sõiduki eespool olev ots
Ta kannab terava ninaga kingi.

nägu nimisõna 〈nägu , n`äo , nägu , n`äkku; mitmus n`äod, nägude, nägusid 〉

1. inimese pea eespool olev külg
Läksin häbi pärast näost punaseks.
Tema nägu tundus mulle tuttav.
● kitsas nägu, lai nägu, piklik nägu, ümar nägu, ümmargune nägu
2. ilme, mis näitab inimese mõtteid, tundeid või iseloomu
Arst oli tõsise näoga.
● rõõmus nägu, õnnelik nägu, kaval nägu, kuri nägu, õnnetu nägu, kurb nägu, murelik nägu

omavaheline omadussõna 〈oma+vaheline , oma+vahelise , oma+vahelist ; mitmus oma+vahelised, oma+vaheliste, oma+vahelisi 〉

vastastikune, kahe või enama inimese vahel toimuv või olev
Sugulaste omavahelised suhted on head.
See on nende omavaheline kokkulepe.

ots nimisõna 〈`ots , otsa , `otsa ; mitmus otsad, `otste = `otsade, `otsi 〉

millegi tipus, külgedel, alguses või lõpus, ees või taga, üleval või all olev osa
Pliiatsi ots on nüri.
Haarasime diivani otstest kinni ja tõstsime selle teise tuppa.
Keera järgmise tänava otsast paremale.
● otsast lõpuni (= täielikult) Ma lugesin raamatu otsast lõpuni läbi.
● otsast peale (= algusest alates) Ta jutustas kogu loo otsast peale.

pea nimisõna 〈p`ea , p`ea , p`ead , pähe; mitmus p`ead , p`eade, p`äid 〉

1. kaela küljes olev kehaosa, kus asuvad aju, silmad, nina ja suu
Kits pööras pead ja vaatas meie poole.
Mul hakkas pea valutama.
● pead pesema (= juukseid pesema)
2. (ainsuses) väljendites, mis on seotud pead katvate riideesemetega:
● pähe panema, peas olema, peast ära võtma Pane müts pähe! Tal on villane müts peas.
3. mõistus, mälu
Tüdrukul on hea pea – tunnistusel kõik viied.
Kust sulle selline mõte pähe tuli?
Kas hümni sõnad on peas?
4. juht, valitseja
Paavst on katoliku kiriku pea.

---

ühendid: pähe õppima