[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

avalik omadussõna 〈aval`ik , avaliku , aval`ikku , aval`ikku ; mitmus avalikud, avalike, aval`ikke 〉

1. üldiselt, kõigile teada olev; (paljude) inimeste nähes toimuv
Mulle ei meeldi avalik esinemine.
● avalikuks tulema, avalikuks saama Pettus tuli avalikuks.
2. kõikidele inimestele mõeldud; selline, kus igaüks võib osaleda
Kas avalikus kohas tohib suitsetada?
● avalik konkurss, avalik üritus
3. ühiskonnaga, rahvaga seotud
Ta töötab avalike suhete osakonnas.
● avalik arvamus

---

vaata ka avalikult

piklik omadussõna 〈p`ikl`ik , p`ikliku , p`ikl`ikku ; mitmus p`iklikud, p`iklike, p`ikl`ikke; võrdlus: p`iklikum, kõige p`iklikum 〉

kujuga, mis on rohkem pikk kui lai
Mees on kõhn ja pikliku näoga.
Sellel puul on piklikud lehed.

publik nimisõna 〈publik , publiku , publikut 〉

inimesed, kes on kogunenud näiteks etendust vaatama või kontserti kuulama
Laulja oskab publikuga suhelda.
Publik plaksutas.
Ta valiti publiku lemmikuks.

usklik omadussõna, nimisõna 〈`uskl`ik , `uskliku , `uskl`ikku ; mitmus `usklikud, `usklike, `uskl`ikke; omadussõna võrdlus: `usklikum, kõige `usklikum 〉

1. selline, kes usub jumalasse
Ta on sügavalt usklik inimene.
2. inimene, kes usub jumalasse
Kogudusse kuulub sadakond usklikku.