[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

dušš nimisõna 〈d`ušš , duši , d`ušši 〉

1. seade, mille otsast tuleb vett ja mille all seistes inimesed ennast pesevad
Vannitoas oli vann koos dušiga.
2. duši all pesemine
Palaval päeval aitab külm dušš.
● duši all käima Ta käib pärast trenni alati duši all.

ehe nimisõna 〈ehe , `ehte , ehet ; mitmus `ehted, ehete, `ehteid 〉

mingi ese, mida sa kannad, et ennast kaunistada, näiteks sõrmus või kaelakee
Ma kannan ehteid harva.
● kullast ehted, hõbedast ehted

endiselt määrsõna 〈`en'diselt 〉

nii nagu enne, endist viisi
Väljas sajab endiselt vihma.
Noormees elab endiselt koos vanematega.

hüppama tegusõna 〈h`üppama , hüpata , h`üppab , hüpatud 〉

kui sa hüppad, siis sa lükkad ennast jalgadega kiiresti maast lahti
Hüppasin üle kivi.
Kass hüppas puu otsast alla.
Tüdrukud hüppavad ühel jalal.

peegel nimisõna 〈p`eegel , p`eegli , p`eeglit ; mitmus p`eeglid, p`eeglite, p`eegleid 〉

spetsiaalne klaas, mille pealt saab ennast vaadata
Tüdruk seisis peegli ees ja kammis juukseid.

registratuur nimisõna 〈registrat`uur , registratuuri , registrat`uuri , registrat`uuri 〉

koht, kus inimene saab ennast kuhugi ametlikult registreerida
Polikliiniku registratuur asub esimesel korrusel.

rääkima tegusõna 〈r`ääkima , r`ääkida , räägib , räägitud 〉

1. suu ja keele abil sõnu ja lauseid moodustama, sel viisil ennast väljendama; vestlema
Laps alles õpib rääkima.
Poisid rääkisid valju häälega.
Räägi mulle, kuidas su reis läks.
■ kellega Ma pean sinuga rääkima.
■ kellest-millest Rääkisime tunnis paljudest asjadest.
■ et Liisa rääkis, et ta käis eelmisel kuul Ameerikas.
● telefoniga rääkima Oota, ma räägin praegu telefoniga (= telefoni teel).
2. mingit keelt (rääkida) oskama
Kas sa räägid saksa keelt?
3. mingit teemat käsitlema
■ kellest-millest Artikkel räägib poliitikast

---

ühendid: kaasa rääkima, läbi rääkima, taga rääkima

seep nimisõna 〈s`eep , seebi , s`eepi ; mitmus seebid, s`eepide, s`eepe 〉

aine, mis tekitab vahtu ja millega inimesed ennast pesevad
Ta pesi end sooja vee ja seebiga puhtaks.

taastama tegusõna 〈t`aastama , t`aastada , t`aastab , t`aastatud 〉

millelegi endist kuju andma; uuesti tekitama
Ehitajad taastasid ajaloolise hoone.

taga otsima tegusõna 〈taga `ot'sima, taga `ot'sida, ot'sib taga 〉

kadunud, kuskilt põgenenud või ennast peitnud inimest või looma otsima
■ keda-mida Politsei otsib kurjategijat taga. Peremees otsis oma koera taga.

teesklema tegusõna 〈t`eesklema , teeselda , t`eeskleb , teeseldud 〉

kui sa teeskled, siis sa näitad ennast teistsugusena, kui sa tegelikult oled
■ keda-mida Poiss lamas põrandal ja teeskles surnut. Naine teeskles lugemist.
■ et Ta teeskles, et ei kuule mind.

tigu nimisõna 〈tigu , t`eo , tigu ; mitmus t`eod, tigude, tigusid 〉

väike pehme loom, kellel on selja peal teatud kõva osa, mille sisse ta ennast tõmmata saab
Aias on palju tigusid.

vaikselt määrsõna 〈v`aikselt ; võrdlus: v`aiksemalt, kõige v`aiksemalt 〉

1. nii, et ei ole eriti hästi kuulda, tasa
Keegi koputas vaikselt uksele.
Laps nuttis vaikselt.
2. nii, et ei liiguta ennast
Haige pidi vaikselt lamama.
3. aeglaselt
Ilm läheb vaikselt külmemaks.

valimine nimisõna 〈valimine , valimise , valimist ; mitmus valimised, valimiste, valimisi 〉

1. mitmest võimalusest ühe kasuks otsustamine
Uue auto valimisel lähtusin hinnast.
2. (mitmuses) sündmus, kus inimesed hääletavad kedagi ennast esindama (näiteks parlamenti)
Kevadel toimuvad riigikogu valimised.
● kohalikud valimised, erakorralised valimised
saab moodustada: valimiskampaania

vann nimisõna 〈v`an'n , vanni , v`anni , v`anni ; mitmus vannid, v`annide, v`an'ne 〉

1. suur anum, mis täidetakse veega ja mille sees inimene istub, et ennast pesta
Korteris oli nii dušš kui ka vann.
saab moodustada: vannituba
2. vannis pesemine
● vanni tegema Tegin lapsele vanni.
● vannis käima Käin vannis vähemalt kaks korda nädalas.

vannituba nimisõna 〈vanni+tuba , vanni+t`oa , vanni+tuba , vanni+t`uppa; mitmus vanni+t`oad, vanni+tubade, vanni+tube = vanni+tubasid 〉

ruum, kus saab ennast pesta ja kus on tavaliselt vann või dušš
Ta läks vannituppa käsi pesema.

väljend nimisõna 〈väljend , väljendi , väljendit ; mitmus väljendid, väljendite, väljendeid 〉

sõnade ühend, millel on kindel tähendus. Väljendid on näiteks süda on paha ja ennast kokku võtma