[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

hakkama tegusõna 〈h`akkama , hakata , h`akkab , hakatud 〉

1. mingit tegevust alustama
Hakkame siis tööle.
■ mida tegema Hakkasin joonistama. Kõik hakkasid naerma. Vihma hakkas sadama.
2. algama, peale hakkama
■ millal Koosolek hakkab kell kolm.
3. kui kellelgi hakkab näiteks hirm või häbi, siis tal tekib see tunne
■ kellel Mul hakkas hirm. Tal hakkas häbi. Külalistel hakkas igav.
4. mingit ametit pidama hakkama
■ kelleks Tõnu hakkas taksojuhiks.

---

ühendid: hakkama saama, peale hakkama, pihta hakkama, vastu hakkama

kell nimisõna 〈k`ell , kella , k`ella ; mitmus kellad, k`ellade, k`elli = k`ellasid 〉

1. ese, mille pealt saab aega vaadata
Mu kell on seisma jäänud.
Kell on viis minutit ees (= näitab viie minuti võrra rohkem kui õige on).
Kell on viis minutit taga (= näitab viie minuti võrra vähem kui õige on).
saab moodustada: käekell, äratuskell
2. (ainsuses) aeg, mida see ese näitab
Mis kell on?
Kell on pool kaheksa.
Mis kellast see pood avatakse?
Mis kellani kontsert kestis?
3. enamasti pirni kujuga metallist ese, millega saab heli tekitada; selle heli, hääl
Kiriku tornis lüüakse kella.
Kellad hakkasid helisema.
saab moodustada: uksekell

vaidlema tegusõna 〈v`aidlema , vaielda , v`aidleb , vaieldud 〉

kui inimesed vaidlevad, siis nad ei ole üksteisega nõus ja igaüks arvab, et just temal on õigus
Kõik hakkasid omavahel vaidlema.
■ kellega Mängija vaidles kohtunikuga.
■ mille üle Nad vaidlevad alati poliitika üle.

---

ühendid: vastu vaidlema

välja langema tegusõna 〈v`älja l`angema , v`älja l`angeda , l`angeb v`älja 〉

1. juuste kohta: peast ära tulema
Tal hakkasid juuksed välja langema.
2. kuhugi enam mitte kuuluma
■ kust Poiss langes koolist välja.