[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik
|
Sõnastikust •
Kasutusjuhend •
Pilt ja heli •
Mängime •
|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. hetk nimisõna 〈h`etk väga lühike ajavahemik sama mis moment  Jõudsin töö viimasel hetkel valmis.Oota üks hetk!● praegusel hetkel, käesoleval hetkel higi nimisõna 〈higi vedelik, mis tekib nahale näiteks siis, kui sul on palav või sa kardad Ta pühkis laubalt higi.hiir nimisõna 〈h`iir   Kass püüdis hiire kinni.  Ostsin uue juhtmeta hiire ja klaviatuuri.hind nimisõna 〈h`ind raha, mis tuleb kauba või teenuse eest maksta, et seda endale saada Ostsin korteri soodsa hinnaga / hinna eest.Täna müüdi kartuleid poole hinnaga.Pood tõstis hindu.● kõrge hind, kallis hind, keskmine hind, madal hind, odav hind ● hinnad tõusevad, hinnad kerkivad, hinnad langevad hing nimisõna 〈h`ing 1. inimese vaimne osa, mis mõne usu järgi eksisteerib edasi ka pärast inimese surma Kas pärast surma läheb hing taevasse?2. (ainsuses) inimese tunnete ja mõtete valdkond Ta on hingelt noor.3. väljendites: ● hinge kinni hoidma (= mitte hingama) Kui kaua sa suudad vee all hinge kinni hoida?● hinge tõmbama (= puhkama, pausi tegema) Teen veel paar tundi tööd, siis tõmban hinge.hirm nimisõna 〈h`irm halb tunne, mis sul tekib, kui sa tajud mingit ohtu Mul on hirm.Teda haaras suur hirm.Laps värises hirmust.Elasime pidevas hirmus.■ kelle-mille pärast Emal on poja pärast hirm.■ kelle-mille ees Tal oli kooli ees tõsine hirm.■ mida teha Hirm töökohta kaotada oli suur.● hirmu tundma, hirmu tekitama hunt nimisõna 〈h`un't  Hunt murdis kitse maha.infotehnoloogia nimisõna 〈info+tehnol`oogia (lühend IT) valdkond, mille spetsialistid tegelevad arvutitega ja info töötlemisega ● infotehnoloogia areng, infotehnoloogia spetsialist infotehnoloogia teistes sõnastikesjutt nimisõna 〈j`utt 1. see, kui inimesed omavahel räägivad; vestlus Laps kuulas vanemate juttu pealt.Koosolekul tuleb juttu palgast.Meil pole sellest juttu olnud.● juttu ajama (= rääkima) Tüdrukud ajasid kohvikus juttu.2. see, mida keegi räägib või ütleb Poiss ei kuulanud õpetaja juttu.Mul on sulle üks tähtis jutt.3. kirjutis või jutustatud lugu, mille sisu on tavaliselt välja mõeldud Isa loeb lastele õhtuti huvitavaid jutte.saab moodustada: muinasjutt kett nimisõna 〈k`et't  Mehel oli kaelas kullast kett.Naaber hoiab oma koera keti otsas.2. teatud firma ühte liiki asutuste (näiteks hotellide, kaupluste) võrk kiht nimisõna 〈k`iht hulk ainet, millel on ühtlane koostis ja mis paikneb millegi peal või vahel Maad kattis värske lume kiht.Küpsiste vahel on kiht moosi.● alumine kiht, ülemine kiht; õhuke kiht, paks kiht kits nimisõna 〈k`its  Nad peavad kitsi ja lambaid.2. metskits Jahimees laskis kitse maha.kott nimisõna 〈k`ot't riidest, paberist, kilest või muust materjalist ese millegi hoidmiseks ja transpordiks; see ese koos sisuga Ta tuli poest suurte kottidega.Ostsin koti kartuleid.● raske kott, kerge kott; täis kott, tühi kott ● midagi kotti panema, midagi kotist välja võtma saab moodustada: kilekott, käekott, rahakott, seljakott lett nimisõna 〈l`et't pikk kõrge laud kaupluses, baaris või mujal, mis eraldab töötajaid ja kliente Raamatupoe leti taga ei olnud müüjat.lift nimisõna 〈l`ift masin, mis viib inimesi ja asju kõrgetes hoonetes üles või alla Kas teie majas on lift?● liftiga sõitma Sõitsime liftiga üheksandale korrusele.liit nimisõna 〈l`iit inimeste või riikide organisatsioon, millel on ühised eesmärgid ja huvid Ta kuulub Eesti Kirjanike Liitu.Mis aastal astus Eesti Euroopa Liitu?● sõjaline liit, majanduslik liit lint nimisõna 〈l`in't lai ja õhuke pael Matustel seotakse auto külge must lint.mitte määrsõna 〈m`itte 1. (jaatavas lauses) annab eitava sisu Palun toas mitte suitsetada!Tulen, aga mitte täna.Mul on sinine auto, mitte punane.Kas keegi soovib teed? – Mina mitte.2. (eitavas lauses) tugevdab eitavat sisu Mitte keegi ei osanud küsimusele vastata.Ma ei tea sellest asjast mitte midagi.Mul pole mitte kaks last, vaid kolm.Kui see sõna välja jätta, siis lause sisu ei muutu, näiteks Mitte midagi ei juhtunud = Midagi ei juhtunud. 3. ühendites:● mitte ainult .. vaid ka (= mõlemad samamoodi) Ta ei ole mitte ainult ilus, vaid ka tark.● miks mitte (= olgu, nõus) Aitan ikka, miks mitte.mitu asesõna 〈mitu 1. (ainsuses) väljendab küsimust arvu või hulga kohta ■ keda-mida Mitu last sul on? Mitu töökohta tal praegu on? Mitu kilomeetrit on siit kesklinna? Mitu korda ma pean seda sulle ütlema? Mitut keelt sa räägid?2. väljendab arvu või hulka, mis pole täpselt teada; rohkem kui kaks See raamat on mitme aasta töö tulemus.Võtsin mitmeks nädalaks puhkuse.Jagasime töö mitme (inimese) peale ära.Mitmed inimesed arvavad teisiti.■ keda-mida Nende peres on mitu autot. Paul tõi mulle mitu kilo õunu.● mitu aastat, mitu kuud, mitu nädalat, mitu päeva, mitu tundi, mitu minutit Projekt on kestnud juba mitu aastat.● mitmel põhjusel Ta loobus sellest töökohast mitmel põhjusel.● mitut liiki, mitut sorti Põllul kasvab mitut liiki taimi.võrdle mõni niit1 nimisõna 〈n`iit  Kas sul on niiti ja nõela?Õmblesin nööbid ette musta niidiga.niit2 nimisõna 〈n`iit suur looduslik maa-ala, kus kasvavad rohi ja lilled ning kust saab heina Niidul õitsevad karikakrad.Need linnud elavad niitudel ja põldudel.nutt nimisõna 〈n`utt see, kui sul voolavad silmadest pisarad, sest oled väga kurb või sul on valus vastand naer Silmad on nutust punased.pilt nimisõna 〈p`il't 1. see, mis (paberil) midagi või kedagi kujutab, näiteks maal või foto Ma joonistan sinust pildi.Aabitsa kaanel oli ilus kuke pilt.Palun tee meist üks pilt (= pildista meid).● pilte vaatama, pilte näitama ● pilte ilmutama (= fotode kohta) Ilmutasin suvised pildid ära.2. see, mida sa näed Kodus avanes meile kurb pilt – maja oli ära põlenud.3. ettekujutus, ülevaade Ajaleht andis toimunust täpse pildi.pott nimisõna 〈p`ot't  Panin poti pliidile.Supp keeb potis.Pane potile kaas peale.2. lillepott Istutasin lille potti.3. (väikese lapse) tualettpott Laps istub potil.rist nimisõna 〈r`is't 1. kahest risti minevast joonest märk, millel on erinevad kujud. Ristid on +, X ja † Märkisin oma elukoha kaardil ristiga.2. † kujuga ese, eriti kristliku sümbolina Kiriku torni tipus on rist.Haual oli kivist rist.3. teede kohta: ristmik Avarii toimus Narva maantee ja Veski tee ristil.rott nimisõna 〈r`ot't  Keldris jooksid ringi hiired ja rotid.siht nimisõna 〈s`iht 1. see, mida tahetakse saavutada sama mis eesmärk Tema ainus siht on saada õnnelikuks.● kindel siht, selge siht, peamine siht ● sihte seadma Sportlane seab sihte uueks hooajaks.2. koht, kuhu tahetakse jõuda ● sõidu siht, reisi siht siit määrsõna 〈s`iit sellest kohast (kus sa ise oled või millele sa viitad) vastand sealt Lähme siit ära.Kas siit saab bussipileteid osta?Võta oma asjad siit voodi pealt ära.Siit kõrgelt avaneb ilus vaade.● siit ja sealt, siit-sealt (= eri kohtadest, mitmest kohast) Otsisin siit ja sealt, aga võtmeid ikka ei leidnud.võrdle siia, siin silt nimisõna 〈s`il't ese või paber, mille peal on tekst, mis annab millegi kohta infot Värava peal oli hoiatav silt „Kuri koer!“.Lugesin sildilt bussipeatuse nime.Pudeli silt on kulunud.vatt nimisõna 〈v`at't pehme valge materjal, millega saab näiteks haava puhastada või meiki eemaldada vist määrsõna 〈v`ist kasuta siis, kui sa arvad, et miski juhtub või on tõsi sama mis arvatavasti Hakkab vist sadama.Paul elab vist Soomes. |
〉
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|