[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

hoog nimisõna 〈h`oog , h`oo , h`oogu , h`oogu ; mitmus h`ood, h`oogude, h`ooge 〉

1. (ainsuses) liikumise kiirus ja jõud
Poisid jooksid suure hooga trepist alla.
Auto võttis hoogu maha.
Lükka kiigele hoogu juurde!
2. (ainsuses) mingi tegevuse või nähtuse (kiire) tempo
Kõneleja sattus hoogu.
Pidu on täies hoos.
3. haiguse, vihma, tuule või millegi muu järsku algav ja lühike esinemine
Valud käisid hoogudena.

hool nimisõna 〈h`ool , hoole , h`oolt , h`oolde 〉

1. hoolitsemine, kellegi või millegi vajaduste rahuldamine; järelevalve
Lilled vajavad igapäevast hoolt.
● kelle hoole all Patsient on arstide hoole all.
● kelle-mille eest hoolt kandma Kes laste eest tulevikus hoolt kannab?
saab moodustada: hoolealune
2. kui sa teed midagi hoolega, siis sa teed seda tähelepanelikult või korralikult
Lapsed kuulasid õpetajat hoolega.
Õppisin eksamiks hoolega.

hoov nimisõna 〈h`oov , hoovi , h`oovi , h`oovi ; mitmus hoovid, h`oovide, h`oove 〉

ala väljaspool hoonet, mis on piiratud näiteks teiste hoonete, müüri või aiaga sama mis õu
Lapsed mängivad hoovis.