[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

kaklus nimisõna 〈k`aklus , k`akluse , k`aklust , k`aklusse; mitmus k`aklused, k`akluste, k`aklusi = k`akluseid 〉

(tülist alguse saanud) võitlus, kus teineteise vastu kasutatakse füüsilist jõudu
Meeste vahel puhkes kaklus.

keerlema tegusõna 〈k`eerlema , keerelda , k`eerleb 〉

1. ümber oma keskmise punkti ringe tegema
Vana vankri rattad keerlesid raskelt.
2. jutu, mõtete või elu kohta: kellegagi või millegagi tihedalt seotud olema
■ kelle-mille ümber Kogu elu ei keerle ainult sinu ümber. Jutt keerles muusika ja kunsti ümber.

kõrvaklapid mitmus nimisõna 〈kõrva+klapid , kõrva+kl`appide , kõrva+kl`appe 〉

asjad, mis sa kõrvadele paned, et kuulata muusikat või juttu nii, et teised inimesed seda ei kuule
Tal on kõrvaklapid peas.
● kõrvaklappe pähe panema, kõrvaklappe peast (ära) võtma

mäss nimisõna 〈m`äss , mässu , m`ässu ; mitmus mässud, m`ässude, m`ässe 〉

1. rahva üritus oma valitsust või juhti jõudu kasutades kukutada
● mässu maha suruma
2. see, kui palju inimesi vaidleb millelegi vastu, ei ole millegagi nõus
● mässu tõstma Töötajad tõstsid mässu ja nõudsid uue direktori valimist.

nõrk omadussõna 〈n`õrk , nõrga , n`õrka ; mitmus nõrgad, n`õrkade, n`õrku; võrdlus: nõrgem, kõige nõrgem = nõrgim 〉

1. selline, kellel või millel pole palju jõudu; mitte vastupidav vastand tugev
Haige on palavikust nõrk.
Mul läksid jalad nõrgaks.
● nõrk jää, nõrk sild; nõrk vastane
2. vähene või väike vastand tugev
See ravim aitab nõrga valu vastu.
● nõrk tuul, nõrk vihm
3. halb, kehv vastand tugev
Ta on matemaatikas nõrk.
Mis on sinu tugevad ja nõrgad küljed?
● nõrk tase, nõrk tulemus

ohutu omadussõna 〈ohutu , ohutu , ohutut ; mitmus ohutud, ohutute, ohutuid; võrdlus: ohutum, kõige ohutum 〉

selline, kus ei juhtu või mis ei põhjusta õnnetust vastand ohtlik
Plahvatus toimus ohutus kauguses.
See gaas on inimesele täiesti ohutu.

pealt kuulama tegusõna 〈p`ealt k`uulama , p`ealt kuulata , k`uulab p`ealt 〉

salaja teiste juttu kuulama
Naine kuulas ukse taga meeste juttu pealt.

puhkama tegusõna 〈p`uhkama , puhata , p`uhkab , puhatud 〉

1. mugavas asendis tegevuseta olema või millegi rahulikuga tegelema, et jõudu taastada
Lase tal pärast rasket tööd puhata.
■ kellest-millest Tahan lastest natuke puhata.
2. tööülesannetest vaba olema, puhkusel olema
Sel aastal puhkasin ainult kaks nädalat.

ründama tegusõna 〈r`ündama , rünnata , r`ündab , rünnatud 〉

kellegi vastu füüsilist jõudu kasutama, et talle kahju teha vastand kaitsma
Vaenlane otsustas rünnata öösel.
■ keda Kurjategija ründas tänaval noort naist. Koer ründas võõrast.

tugev omadussõna 〈tugev , tugeva , tugevat ; mitmus tugevad, tugevate, tugevaid; võrdlus: tugevam, kõige tugevam = tugevaim 〉

1. selline, kellel või millel on palju jõudu; vastupidav vastand nõrk
Minu isa on väga tugev mees.
Tugeva jää peal võivad sõita ka autod.
2. suur, suure mõjuga; kõva vastand nõrk
Tundsin südames tugevat valu.
● tugev tuul, tugev vihm, tugev torm
3. hea, silmapaistev vastand nõrk
Tema tugev külg on võõrkeelte oskus.

---

vaata ka tugevasti

tungima tegusõna 〈t`ungima , t`ungida , tungib 〉

mingit takistust ületades või jõudu kasutades kuhugi sisenema
Sõjavägi tungis üle piiri.
■ kuhu Varas tungis majja akna kaudu. Vesi tungis keldrisse sisse.

---

ühendid: kallale tungima

vahele segama tegusõna 〈vahele segama , vahele segada , segab vahele 〉

kellegi juttu oma jutuga katkestama
■ kellele-millele Ära sega teistele vahele, las nad räägivad. Pole viisakas õpetaja jutule vahele segada.

vestlema tegusõna 〈v`estlema , vestelda , v`estleb 〉

kellegagi rääkima, juttu ajama
■ kellega Vestlesin täna mitme inimesega.
■ millest Tüdrukud vestlesid muusikast.

vestlus nimisõna 〈v`estlus , v`estluse , v`estlust , v`estlusse; mitmus v`estlused, v`estluste, v`estlusi = v`estluseid 〉

1. see, kui kaks või enam inimest omavahel juttu ajavad, vestlevad
Ta ei võtnud vestlusest osa.
● elav vestlus, huvitav vestlus, tõsine vestlus
● vestlust alustama, vestlust jätkama, vestlust lõpetama Alustasin võõraga vestlust.
2. ametlik rääkimine kellegagi, kes hindab, kas sa sobid teatud (töö)kohale
Saatsin firmale oma CV ja mind kutsuti vestlusele.

võitlema tegusõna 〈v`õitlema , võidelda , v`õitleb 〉

1. üksteise vastu füüsilist jõudu (ja relvi) kasutama, näiteks sõjas või kakluses
■ kellega / kelle vastu Sõdurid võitlesid vaenlasega / vaenlase vastu.
■ mille eest Nad võitlesid vabaduse eest.
2. kõvasti pingutama, et lõpetada mingi halb olukord
■ millega Ta võitleb raske haigusega.
■ mille vastu Politsei võitleb kuritegevuse vastu.
3. pingutades võistlema
■ mille pärast Sportlased võitlevad esikoha pärast.

vägivald nimisõna 〈vägi+v`ald , vägi+valla , vägi+v`alda 〉

see, kui keegi kasutab kellegi vastu füüsilist jõudu või teeb sõnadega haiget
Filmides näidatakse palju vägivalda.
Ühing pakub abi koduse vägivalla ohvriks langenud naistele.
● füüsiline vägivald, vaimne vägivald, seksuaalne vägivald
● vägivalda kasutama, vägivalda tarvitama

väsima tegusõna 〈väsima , väsida , väsib 〉

kui sa oled väsinud, siis sul ei ole enam jõudu ja sa pead puhkama
Laps väsib kiiresti.
■ millest Olen pikast tööpäevast väsinud.
■ mida tegemast Läksin koju, sest väsisin sind ootamast (= olin sind juba nii kaua oodanud, et kauem oodata ei tahtnud).
võrdle väsitama

väsitama tegusõna 〈väsitama , väsitada , väsitab 〉

kelleltki pingutust nõudma ja jõudu võtma, nii et ta vajab pärast puhkust
See on väga väsitav töö.
■ keda Pikk reis väsitas mind.
võrdle väsima