[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

ka määrsõna 〈ka 〉

1. näitab, et see, mida sa just ütlesid, kehtib samamoodi mingi teise inimese või asja kohta
Tema armastab mind ja mina teda ka.
Ka sel aastal algas sügis liiga vara.
Me lähme õhtul kinno, tule ka.
2. lisaks
Peale inglise ja vene keele oskan ma ka saksa keelt.
3. isegi
Keegi ei teadnud vastust, ka õpetaja mitte.
4. ühendites:
● nii .. kui ka (= mõlemad, see ja teine) Homme on oodata nii päikest kui ka vihma.
● mitte ainult .. vaid ka (= mõlemad samamoodi) Minu jaoks ei ole tähtis mitte ainult palk, vaid ka töö sisu.

kabe nimisõna 〈kabe , kabe , kabet 〉

kahe inimese lauamäng, mida mängitakse lamedate nuppudega spetsiaalsel mustade ja valgete ruutudega alusel
Võisteldi males ja kabes.
● kabet mängima

kade omadussõna 〈kade , kadeda , kadedat ; mitmus kadedad, kadedate, kadedaid; võrdlus: kadedam, kõige kadedam 〉

kui inimene on kade, siis ta on vihane või õnnetu, sest tahab endale midagi, mis kuulub kellelegi teisele
■ kelle peale Martin on Peetri peale kade.
● kadedaks tegema Naabri uus auto tegi ta kadedaks.

kael nimisõna 〈k`ael , kaela , k`aela , k`aela ; mitmus kaelad, kaelte, k`aelu 〉

1. kehaosa, mis ühendab pead ja keha
Luigel on pikk kael.
saab moodustada: kaelakee
2. (ainsuses) väljendites, mis on seotud ümber kaela kantavate esemetega:
● kaela panema, kaelas olema, kaelast ära võtma Pane sall kaela. Võtsin salli kaelast ära.

kaer nimisõna 〈k`aer , kaera , k`aera 〉

teatud teravili, millest tehakse näiteks jahu, putru ja küpsiseid

kaev nimisõna 〈k`aev , kaevu , k`aevu , k`aevu ; mitmus kaevud, k`aevude, k`aevusid 〉

sügav auk maa sees, kust saab vett võtta
Põua ajal jäi kaev kuivaks.

kas määrsõna 〈kas 〉

1. alustab küsimust, millele saab vastata jah või ei
Kas väljas sajab?
Kas täna on külm ilm?
2. kasutatakse küsimustes ja lausetes, mis näitavad eri võimalusi
Kas sa tahad vett või mahla?
Küsi talt, kas ta süüa tahab või mitte.
● kas .. või (= ainult üks kahest) Võta kas sinine või must pastakas.

kate nimisõna 〈kate , k`atte , katet ; mitmus k`atted, katete, k`atteid 〉

1. mingi ese, materjal või aine, mis on teise asja peal, näiteks selle kaitseks
Diivanil on nahast kate.
2. kui raha läheb millegi katteks, siis sellega makstakse laenu, võlgu vms
Mul pole piisavalt raha võlgade katteks.

krae nimisõna 〈kr`ae , kr`ae , kr`aed ; mitmus kr`aed , kr`aede, kr`aesid 〉

riideeseme osa, mis on kaela ümber
Ostsin kõrge kraega kleidi.