[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

asi nimisõna 〈asi , asja , `asja ; mitmus asjad, `asjade, `asju 〉

1. mingi väiksem materiaalne objekt (millele sa viitad nii, et sa selle nimetust ei kasuta)
Tal on taskud asju täis.
Pakkisin asjad kohvrisse.
saab moodustada: mänguasi
2. probleem; sündmus, olukord
Milles asi on?
Selle asjaga peaksid direktori poole pöörduma.
Seal juhtus igasuguseid asju.
Asi läheb tõsiseks.
3. töö, tegevus; ülesanne
Selle asjaga pole kiiret.
● asju ajama (= mingeid ülesandeid täitma) Käisin linnas asju ajamas.

eile määrsõna 〈eile 〉

tänasele päevale eelnenud päeval
Käisin eile teatris.
Eile oli ilus ilm.
● eile hommikul, eile õhtul
võrdle täna, homme
saab moodustada: üleeile

esimene arvsõna 〈esimene , esimese , esimest , esimesse; mitmus esimesed, esimeste, esimesi 〉

mingis järjekorras 1. kohal
Poiss käib esimeses klassis.
Käisin täna esimest korda elus jõusaalis.
Istusime kinos esimesse ritta.
● esimesel võimalusel (= kohe, kui võimalus tekib) Helistan sulle esimesel võimalusel.

jooksul kaassõna 〈jooksul 〉

osutab ajavahemikule või ajale, mil midagi tehakse või toimub
■ mille jooksul Helistan sulle kindlasti mõne tunni jooksul. Asi tuleb otsustada tänase päeva jooksul. Käisin suve jooksul palju ujumas.
● aasta jooksul, kuu jooksul, nädala jooksul

jumalateenistus nimisõna 〈jumala+teenistus , jumala+teenistuse , jumala+teenistust ; mitmus jumala+teenistused, jumala+teenistuste, jumala+teenistusi 〉

kindla tegevuste järjekorraga sündmus kirikus (laulude ja palvetega)
Käisin pühapäeval jumalateenistusel.

juubel nimisõna 〈j`uubel , j`uubeli , j`uubelit 〉

päev, mida tähistatakse, kui kellegi sünnist või millegi toimumisest möödub teatud arv (näiteks 50, 100) aastaid
Käisin eile vanaema juubelil.
Ülikoolil läheneb 400 aasta juubel.
● juubelit tähistama

järel kaassõna, määrsõna 〈järel 〉

1. liikudes (kellegi või millegi) taga
Koer kõndis mul järel.
Vedasin oma kohvrit järel.
■ kelle-mille järel Pardid ujusid üksteise järel reas.
2. kellestki hiljem; pärast mingit sündmust või ajavahemikku
Õpetaja ütles ees, lapsed kordasid järel.
■ mille järel Ta jätkas õpinguid aastase vaheaja järel.
3. kedagi või midagi kuskilt ära toomas
Täna käis isa lapsel lasteaias järel.
■ kelle-mille järel Käisin postkontoris paki järel.
4. alles, säilinud
Mul on ainult paar eurot järel.
Pärast sõda olid lossist järel ainult varemed.

---

võrdle järele, järelt

kalmistu nimisõna 〈kal'mistu , kal'mistu , kal'mistut; mitmus kal'mistud, kal'mistute, kal'mistuid 〉

maa-ala, kuhu surnud inimesed on maetud sama mis surnuaed
Käisin kalmistul vanaisa haual.

kino nimisõna 〈kino , kino , kino , k`inno; mitmus kinod, kinode, kinosid 〉

koht, kuhu inimesed lähevad, et filme vaadata
● kinos käima; kinno minema Käisin eile sõpradega kinos.

klassivend nimisõna 〈klassi+v`end , klassi+venna , klassi+v`enda ; mitmus klassi+vennad, klassi+v`endade, klassi+v`endi 〉

meessoost õpilane, kes käib sinuga samas klassis
Käisin koos klassivendadega kinos.

kohvik nimisõna 〈kohvik , kohviku , kohvikut ; mitmus kohvikud, kohvikute, kohvikuid 〉

koht, kus inimesed saavad istuda ning osta sööke ja jooke, näiteks kooki ja kohvi
Käisin sõbrannaga kohvikus.
Selles majas asub väike kohvik.

koolitus nimisõna 〈koolitus , koolituse , koolitust ; mitmus koolitused, koolituste, koolitusi 〉

1. tavaliselt lühike kursus, kust saab mingeid uusi teadmisi või oskusi
Käisin avaliku esinemise koolitusel.
2. väljaõpe, erialane ettevalmistus
Ettevõte kulutas palju raha töötajate koolituseks.

käima tegusõna 〈k`äima , k`äia , k`äib , k`äidud ; k`äis, käinud, käiakse 〉

1. kõndima, jalgadel astudes liikuma
Laps oskab juba käia.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema, kas jalgsi või sõites (ka regulaarselt)
■ kus Suuremad lapsed käivad koolis, väiksemad lasteaias. Käisin eelmisel nädalal Riias. Pean poes ära käima.
■ millega Kas sa käid tööl jalgratta või bussiga?
■ kelle juures Ta käib iga kuu arsti juures.
■ mida tegemas Käin hommikuti ujumas.
3. toimuma
Majas käib remont.
Mäng käib kindlate reeglite järgi.
4. sõidukite kohta: sõitma (graafiku järgi)
Bussid nii hilja ei käi.
5. masinate, seadmete kohta: töötama
Ma ei saa autot käima.
6. teatud (laadi) riideid kandma
Ta käib korralikult riides.
■ millega Noormees käib tööl ülikonnaga.
7. kellegagi või millegagi seotud olema, millegi juurde kuuluma
■ mille juurde Väike risk käib asja juurde.
■ kelle-mille kohta See märkus ei käi sinu kohta.

---

ühendid: läbi käima, ringi käima

külas määrsõna 〈külas 〉

kellegi juures külalisena
Mul on praegu sõbrad külas.
● külas käima Käisin nädalavahetusel vanematel külas.
võrdle külla
saab moodustada: külaskäik

lõuna nimisõna 〈lõuna , l`õuna , lõunat ; mitmus l`õunad, lõunate, l`õunaid 〉

1. (ainsuses) ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval
Maja aknad on lõuna poole.
2. päeva keskmine osa, keskpäev
Ta magas lõunani.
Lõuna ajal hakkas sadama.
saab moodustada: pärastlõuna
3. toit, mida süüakse päeva keskel; selle toidu söömine sama mis lõunasöök
Mis täna lõunaks on?
Lähen koju lõunale.
● lõunat sööma Käisin restoranis lõunat söömas.

läbi käima tegusõna 〈läbi k`äima , läbi k`äia , k`äib läbi 〉

1. suhtlema, kokku puutuma
Nad ei käi omavahel läbi.
■ kellega Ta ei käi kellegagi läbi.
2. mingis kohas käima
■ kust Käisin korraks poest läbi.

matk nimisõna 〈m`atk , matka , m`atka ; mitmus matkad, m`atkade, m`atku 〉

pikem teekond jalgsi või muul viisil
Otsustasime matkale minna jalgratastega.
● matkal käima Käisin nädalavahetusel 20 km pikkusel matkal.

matus nimisõna 〈matus , matuse , matust 〉,

matused mitmus nimisõna 〈matused, matuste, matuseid 〉
toiming, mille käigus surnud inimene maetakse või põletatakse
Käisin sõbra matusel.
Matused toimuvad laupäeval.

meri nimisõna 〈meri , mere , m`erd , m`erre; mitmus mered, merede, meresid 〉

suur soolase veega veekogu
Käisin meres ujumas.
Täna on merel torm ja suured lained.
Sõidame perega Musta mere äärde puhkama.

pakk nimisõna 〈p`akk , paki , p`akki ; mitmus pakid, p`akkide, p`akke 〉

1. pakendisse pandud kindel kogus kaupa
Ühes pakis on 150 grammi komme.
● pakk sigarette, pakk kohvi, pakk piima, pakk küpsiseid, pakk võid
2. postiga saatmiseks pakitud asjad
Käisin postkontoris paki järel.
● pakki saama, pakki saatma

proov nimisõna 〈pr`oov , proovi , pr`oovi , pr`oovi ; mitmus proovid, pr`oovide, pr`oove 〉

1. see, kui midagi proovitakse või katsetatakse
Teeme proovi, kas jaksame diivanit tõsta.
Võta prooviks üks pannkook.
2. see, kui muusikud või näitlejad enne esinemist koos harjutavad
Proov algab kell 11.
● etenduse proovid, lavastuse proovid, kontserdi proovid
● proovi tegema Ansambel teeb proovi kolm korda nädalas.
3. väike osa millestki, mis võetakse, et määrata selle omadusi või koostist
Proov näitas, et veri on normis.
● proove andma, proove võtma, proove analüüsima Käisin haiglas proove andmas.

tualett nimisõna 〈tual`et't , tualeti , tual`etti , tual`etti ; mitmus tualetid, tual`ettide, tual`et'te 〉

ruum, kuhu sa lähed, et näiteks uriinist vabaneda
Restorani tualetis oli järjekord.
Käisin tualetis.
● avalik tualett; naiste tualett, meeste tualett
saab moodustada: tualettpaber, tualettpott

tuttav omadussõna, nimisõna 〈t`uttav , t`uttava , t`uttavat ; mitmus t`uttavad, t`uttavate, t`uttavaid; omadussõna võrdlus: t`uttavam, kõige t`uttavam 〉

1. selline, mida või keda sa juba varasemast ajast tunned, tead; mitte võõras
Külas on kõik omavahel tuttavad.
Käisin ühe tuttava arsti juures.
● tuttav tunne, tuttav hääl, tuttav nägu
● tuttavaks saama (= tutvuma) Saage tuttavaks, see on minu õde Mai! Tõnisega saime tuttavaks 10 aastat tagasi.
2. inimene, keda sa isiklikult tunned
Meil on ühiseid tuttavaid.
Tal on palju sõpru ja tuttavaid.
● vana tuttav, hea tuttav

vastas määrsõna, kaassõna 〈vastas 〉

1. otse kellegi või millegi ees, otse teisel pool
Pood on siinsamas vastas üle tänava.
■ kelle-mille vastas Ta istus lauas otse minu vastas. Apteek asub hotelli vastas.
võrdle vastu
2. kedagi saabumisel kohtamas
Käisin lennujaamas külalistel vastas.