[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

ega sidesõna, määrsõna 〈ega 〉

1. ka mitte, ei ka
Ma ei söö sibulat ega küüslauku.
Siin ei kasva ühtki puud ega põõsast.
● ei .. ega Lapsel pole ei ema ega isa (= ei ole kumbagi).
2. ja ei, ning ei
Tema mees ei joo ega suitseta.
Mart on lihtne inimene ega tea poliitikast midagi.
3. (eitavas lauses) alustab küsimust, millel on kas jaatav või eitav vastus
Ega sa ei tea, kes see mees on?
Ega sa minu peale pahane pole?

ilm nimisõna 〈`ilm , ilma , `ilma ; mitmus ilmad, `ilmade, `ilmasid = `ilmu 〉

teatud ajal väljas valitsevad tingimused, näiteks temperatuur, tuul ja see, kas sajab vihma või paistab päike
Täna on halb ilm – külm ja tuuline.
Ilmad lähevad soojemaks.
Ilm muutus pilviseks.
● ilus ilm, hea ilm, kuum ilm, vihmane ilm, jahe ilm, kehv ilm
● ilma ennustama Homseks ennustati päikeselist ilma.
saab moodustada: ilmaennustus, ilmateade

katse nimisõna 〈katse , k`atse , katset ; mitmus k`atsed, katsete, k`atseid 〉

1. see, kui proovitakse midagi teha või saavutada
Hüpe õnnestus esimesel katsel.
Ta ei teinud katsetki vastu hakata.
● uus katse, viimane katse
2. (teaduslik) tegevus, millega saadakse teada, mis teatud tingimustel juhtub või kas miski on tõsi
See teooria on katsetega kinnitatud.
● lihtne katse, keeruline katse
3. (tavaliselt mitmuses) võimete, teadmiste või oskuste kontroll
Enne õppima pääsemist tuleb läbida katsed.
● kehalised katsed

kohus2 nimisõna 〈kohus , k`ohtu , kohut ; mitmus k`ohtud, k`ohtute, k`ohtuid 〉

1. riiklik asutus, kus kohtunikud otsustavad, kas keegi on süüdi või mitte
Kohus mõistis mehe kolmeks aastaks vangi.
2. (ainsuses) protsess, mille käigus kohtus otsustatakse, kas keegi on süüdi või mitte
● kelle üle kohut mõistma, kohut pidama Varga üle hakatakse kohut mõistma.
● kohtusse kaebama Ta kaebas naabri kohtusse.
saab moodustada: kohtuotsus

kriitik nimisõna 〈kriitik , kriitiku , kriitikut ; mitmus kriitikud, kriitikute, kriitikuid 〉

inimene, kes kirjutab arvustusi ja annab hinnangu selle kohta, kas näiteks mingi raamat, film või kontsert on hea või halb
Kriitikud kiidavad etendust väga.
● karm kriitik

käima tegusõna 〈k`äima , k`äia , k`äib , k`äidud ; k`äis, käinud, käiakse 〉

1. kõndima, jalgadel astudes liikuma
Laps oskab juba käia.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema, kas jalgsi või sõites (ka regulaarselt)
■ kus Suuremad lapsed käivad koolis, väiksemad lasteaias. Käisin eelmisel nädalal Riias. Pean poes ära käima.
■ millega Kas sa käid tööl jalgratta või bussiga?
■ kelle juures Ta käib iga kuu arsti juures.
■ mida tegemas Käin hommikuti ujumas.
3. toimuma
Majas käib remont.
Mäng käib kindlate reeglite järgi.
4. sõidukite kohta: sõitma (graafiku järgi)
Bussid nii hilja ei käi.
5. masinate, seadmete kohta: töötama
Ma ei saa autot käima.
6. teatud (laadi) riideid kandma
Ta käib korralikult riides.
■ millega Noormees käib tööl ülikonnaga.
7. kellegagi või millegagi seotud olema, millegi juurde kuuluma
■ mille juurde Väike risk käib asja juurde.
■ kelle-mille kohta See märkus ei käi sinu kohta.

---

ühendid: läbi käima, ringi käima

maitse nimisõna 〈maitse , m`aitse , maitset ; mitmus m`aitsed, maitsete, m`aitseid 〉

1. aine (söögi või joogi) omadus, mida sa suus tunned
Nohuga ei tunne õiget lõhna ega maitset.
● magus maitse, soolane maitse, hapu maitse, mõru maitse, kibe maitse, terav maitse Mulle meeldivad magusa maitsega õunad. Tabletil oli mõru maitse.
● meeldiv maitse, ebameeldiv maitse
saab moodustada: maitseaine
2. võime hinnata, kas miski on hea või halb, näiteks moe, kirjanduse või kunsti vallas
● hea maitse, halb maitse Tal on riiete suhtes hea maitse.
3. teatud asjad, mis sulle meeldivad, näiteks muusika, riiete või kunsti vallas
See pluus pole minu maitse.

modell nimisõna 〈mod`el'l , modelli , mod`elli ; mitmus modellid, mod`ellide, mod`el'le 〉

1. inimene, kelle töö on kanda ja esitleda uusi riideid, kas laval või ajakirja piltidel
Tüdruk tahab saada modelliks.
2. inimene, kes püsib paigal kunstniku või fotograafi ees, et tema järgi saaks pilte teha
Kunstnik kasutas modellina ühte kohalikku tüdrukut.

perekonnaseis nimisõna 〈perekonna+s`eis , perekonna+seisu , perekonna+s`eisu 〉

inimese seisund selle järgi, kas ta on vallaline, abielus, vabaabielus, lesk või lahutatud
Ankeeti tuli märkida vanus ja perekonnaseis.

protsess nimisõna 〈pr`ots`es's , pr`otsessi , pr`ots`essi ; mitmus pr`otsessid, pr`ots`esside, pr`ots`es'se 〉

1. asjade või nähtuste muutumine, mis jõuab mingi tulemuseni
Elamisloa hankimine on pikk ja keeruline protsess.
Kortsude teke on loomulik protsess.
● poliitiline protsess, ühiskondlik protsess, majanduslik protsess, sotsiaalne protsess
2. tegevus kohtus, mille käigus otsustatakse, kas keegi on süüdi või mitte
Kes protsessi võitis?

sugu nimisõna 〈sugu , s`oo , sugu 〉

see, kas ollakse mees või naine, isane või emane
Ankeeti tuleb märkida oma vanus ja sugu.
Lapse sugu on tavaliselt teada juba enne sündi.
saab moodustada: meessugu, naissugu