[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime •


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

elukaaslane nimisõna 〈elu+k`aaslane , elu+k`aaslase , elu+k`aaslast ; mitmus elu+k`aaslased, elu+k`aaslaste, elu+k`aaslasi 〉


üks vabaabielu partneritest
Tal on uus elukaaslane.
● endine elukaaslane, praegune elukaaslane

elukaaslane teistes sõnastikes

kaaslane nimisõna 〈k`aaslane , k`aaslase , k`aaslast ; mitmus k`aaslased, k`aaslaste, k`aaslasi 〉


1. inimene, kes sinuga palju aega koos või kuskil kaasas on
Ta on meeldiv kaaslane.
Otsin endale reisiks kaaslast.
saab moodustada: elukaaslane, töökaaslane
2. kosmoses: objekt, mis liigub ümber planeedi
Maa kaaslane on Kuu.

kaaslane teistes sõnastikes

töökaaslane nimisõna 〈t`öö+k`aaslane , t`öö+k`aaslase , t`öö+k`aaslast ; mitmus t`öö+k`aaslased, t`öö+k`aaslaste, t`öö+k`aaslasi 〉


inimene, kes töötab sinuga samas asutuses või ettevõttes
Käin töökaaslastega koos lõunal.
võrdle kolleeg

töökaaslane teistes sõnastikes

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur